Дневник пользователя sander1992
3.1. LÖÖKLÕHKEAINED.
Lööklõhkeainedid kasutatakse sageli süütelaenguna. Siinloeteluist on vaid elavhõbepaukhappe
sool ja nitro-glütseriin tõelised lõhkeained. Ammooniumtrioodiidi kristallid lõhustuvad löögi mõjul,
kuid nad eraldavad vähe kuumust ega eralda valgust. Lööklõhkeaineid tuleb alati kohelda
äärmise ettevaatusega, isegi täielikust juhmardist anarhist ei säilita neid kunagi segamini ükskõik
milliste madala- või kõrgklassi lõhkeainetega.
3.0. LÕHKEAINETE RETSEPTID.
Veelkord, armas lugeja - SIIN KIRJELDATUD LÕHKEAINEID EI TOHI SA KUNAGI VALMIS
TEHA! SEE ON SEADUSEVASTANE JA ERAKORDSELT OHTLIK ! KATSEID LÕHKEAINETE
VALMISTAMISEKS VÕIB LÕPETADA SURM VÕI SANDIKS JÄÄMINE.
Teoreetiliselt on antud retseptid korrektsed, s.t. et antud materjale saab üksikisik valmistada.
Antud meetodid on põhiliselt vananenud menetlused.
2.3.3. AMMOONIUMNITRAAT.
Ammooniumnitraat on väga võimas, kuid raskestiplahvatav kõrgklassi lõhkeaine. Väga lihtne on
seda val- mistada, valades lämmastikhapet suurde, jäävanni asetatud nõusse. Kui oleme
koduses majapidamises kasutatava ammoniaagi lihtsalt sinna juurde valanud, paneme plehku ja
ammooniumnitraat saabki valmis. Kui reaktsioon on lõppenud, tuleb lahus jätta sooja kohta seni,
kuni kogu vesi ja mitteneutraliseerunud ammoniaak v?i hape on aurustunud. Järele jääb peen
pulber, mis ongi ammooniumnitraat. Niiskust imeva toime tõttu tuleb see õhukindlasse nõusse
sulgeda. Eelkirjeldatud protsessi tulemusena tekkinud kristalle tuleb VÄGA hellalt kuumutada, et
neisse jäänud vesi aurustuks.
r
3.3.3. ANFO-d.
ANFO on lühend ammooniumnitraadi ja kütteõli segust (Fuel Oil Solution). ANFO lahendab ka
teise ammooniumnitraadiga seonduva põhimure - tema omaduse õhust veeauru imendada.
Niiskunud ammoo-niumnitraat ei taha detoneeruda. Seda saab vältida, segades 94% (kaalu%)
ammooniumnitraati 6% kütteõli või petrooliga. Petrool hoiab ära õhuniiskuse neeldumise. Ka
ANFO vajab õhkulendamiseks kõvat löök-lainet.
2.0.4. PÜSSIROHI.
Praktilisest seisukohast võetuna on nii vintpüssi kui püstoli püssirohi üks ja seesama. Mõlemad
on nitrotselluloosil põhinevad lõhkeained.Edaspidi nimetame seda kraami lihtsalt püssirohuks.
Püssirohtu valmistatakse kontsentreeritud lämmastik- ja väävelhappega puuvillakangast
töödeldes. Seejärel materjal lahustatakse lahustite abil ning antakse talle soovitud teraline
kuju.Püssirohu puhul pole tera suurus kaugeltki sellise tähtsusega, kui musta püssirohuga
tegeledes. Nii suure- kui ka peeneteraline püssirohi põleb piiramata ruumis suhteliselt aeglaselt,
kokkusurutuna aga põleb ta suurema temperatuuriga ja tugevama gaasieraldusega, andes
rohkem rõhku. Seetõttu ei vaja püssirohi sageli teiste ainete puhul kasutatavat
peenendamisprotseduuri. Püssirohi maksab umbes 9 USD nael. Seda võib iga idioot osta, kuna
USA-s puuduvad piirangud vintpüsside ja püstolite suhtes.