Дневник пользователя sander1992
4.2.4.2. KOLMEJUHTMELINE SÜÜDE.
Kolmikjuhe on klassikalise peitelõksu element. Tõmmates üle ohvri oletatava teeraja pea
nähtamatu traati või tamiili ning asetades lähedusse mingit tüüpi lõksu, võibinetuid asju korda
saata. Kuidas kasutada seda mõttelaadi pommide puhul? Keerates tavalise niidi otste ümber
alumiiniumfooliumi, asetades midagi sinna vahele ning ühendate kummagi alumiiniumfooliumist
kontakti juhtmetega, saamegi elektrilise kolmikjuhtme. Kui kolmikjuhtme külge kinnitada puutükk
ja panna see niidi otstes olevate kontaktide vahele, siis toimib niit lülitina. Tõmmates kolmikjuhet,
tuleb puutükk kontaktide vahelt välja, need puutuvad kokku, sulevad voolu-ringi ja sütik plahvatab
ning seejärel ka laeng. Veenduge, et alumiiniumfooliumist kontaktid ei puutuks vastu
püünispaela, sest seegi juhib elektrit.
PÜÜNISPAEL
6.0. RAKETID JA KAHURID.
Rakette ja kahureid peetakse üldiselt raskerelvadeks. Terroristid ei kasuta harilikult neid relvi, kuna neid
on raske või lausa võimatu hankida. Valmistada pole neid aga sugugi võimatu. Iga tüüp, kes suudab
valmistada või osta musta püssirohtu või pürodeksi, võib sellise asjakese valmis meisterdada. Ning
terrorist kahuri või suure raketiga on juba midagi tõeliselt hirmuäratavat
3.3.4. T.N.T.
T.N.T. ehk trotüül on arvatavasti teine vanimtuntud kõrgklassi lõhkeaine. Dünamiit oli muidugi
esimene, ka tuntakse teda kõige laiemalt, kuna ta oli populaarne juba tummfilmide ajastul.
Enimtuntuna on ta ka kõigi teiste lõhkeainete valmistamise eeskujuks. Tööstuses valmistatakse
T.N.T.-d kolmefaasilises nitreerimisprot-sessis, mis peab tagama lämmastik- ja väävelhappe
konserveerimise nende kasutamisel lõpp produkti saami-seks. Terrorist rakendab arvatavasti
tunduvalt ökonoomsemat ühefaasilist meetodit. See seisneb tolueeni töötlemises väga kange
(aurava) väävelhappega. Seejärel töödeldakse tolueensulfaati väga kange (aurava)
lämmastikhappe jäävannis. Segule lisatakse külma vett ja see filtreeritakse.
3.3. KÕRGE KLASSI LÕHKEAINED.
Kõrgklassi lõhkeaineid võib ilma suurema vaevata kodus valmistada. Põhiprobleemiks on nende
valmistami-seks vajaliku lämmastikhappe hankimine. Enamik kõrgklassi lõhkeaineist detoneerub
seetõttu, et nende molekulaarstruktuur toetub mingile põletusainele ja tavaliselt kolmele või
enamale NO? (lämmastikdioksiidi) molekulile. T.N.T. ehk trotüül on sellise aine mustereksemplar.
Kui lööklaine läbistab T.N.T. molekuli, lõhub ta lämmastikdioksiidi sideme ja hapnik liitub
põletusainega, mis toimub vaid mikrosekundite vältel. See põhjustabki lämmastikul baseeruvate
lõhkeainete suure plahvatusvõimsuse. Meelde tuletades, et neid protseduure EI TOHI KUNAGI
LÄBI VIIA, anname mõningaid juhiseid kõrgklassi lõhkeainete koduseks tootmiseks.