Дневник пользователя liisu77
Meeles suvised teed meeles iga käidud lõik,
ise valisime neid sinu omaks ma sain.
Nüüd sügisetuul ta vintsutab meid,
kuid meil pole lõpp ju veel.
End hoian neis koos seistes veel nendes värvides,
iga langev leht õrnust toob ta hellust loob
Kallis hoia mind,kallis kaitse mind,
kallis armasta mind,kuni veel saad.
Kallis hoia mind,kallis suudle mind,
kallis armasta mind veel sügisel ka.
Aeg meid edasi viib,hing valmis karjuma,
sinu kallistustest märg,vaid sellest unistan.
Olgu kevad,suvi,talv olgu sügisetuul,
su armastus ju veelgi päiksena on kuum.
End hoian neis koos seistes veel nendes värvides,
iga langev leht õrnust toob ta hellust loob
meie sees.
Ma tean sa suudad,sa saad.
Püüdkem olla oma suhetes haavatav, näidates välja ka oma kõige
õrnemaid tundeid ja tunnistades, et saite haiget, selle asemel et seda
viha taha varjata.
Kui teie hirm tõrjutuse ja hülgamise ees nii suur on, siis tuletage
endale meelde, et teil on koos kallimaga turvaline olla. Pidage meeles,
et te saate olla kallimaga lähedane vaid sedavõrd, kuivõrd olete nõus
talle paljastama oma kaitsetust, sest haavatavus on see osa meist, mis
ühendab teiste inimolenditega.
Haavatavus ei ole nõrkus - tunnete näitamiseks on tegelikult palju
rohkem jõudu ja julgust vaja kui kaitseseisundis olemiseks.
Mõnikord tuleb oodata.
Mõnikord tuleb oodata.
Kui ma ütlen, et ma sind armastan, siis ma mõtlen seda tõsiselt. Kogu oma südamest. Kui sa küsid minult, mis on armastus, siis.... See on see hea tunne, mis on minu sees. Kui ma olen su oma südamesse vastu võtnud, siis see tähendab, et ma võtan sind sellisena, nagu sa oled. Sinu head ja vead. Kuid... See ei tähenda, et sa võid seetõttu endale lubada kõike. Lihtsalt seepärast, et sa saad ju nagunii andeks... No armastuse nimel ikka... See ei tähenda, et oled.... Nahhaal. Ülbik. Hoolimatu. Kui sa oled saanud mu armastuse, siis see ei tähenda, et oled saanud mind…
| Mõtted tiirelevad ümber pea, küsimustele vastuseid ei tea. Silmad maani vett on täis, veri kiiremini ringi käib. Süda peksleb rinnus nagu hull, tuju kahjuks hetkel on null. Tuulgi teab,et piinleb mu hing, kui sa vaid teaksid,kuis armastan sind. Ei päikest mu aknast sisse paista, kallis,tule ja mind aita. Su soojad kallistused,põsemusi, ma luban,enamat ma ei küsi. Sooviks vaid seda,et saaksin olla seal, oh kallis,kuis sa vaid teaks. Mu hing piinleb,tahab vabaks saada, Palun lendle minuga kaasa. Kingi mulle väärtuslik elu. |
Kurbus hetkeks motteisse vajub,
leiad end selili hangest ja sajus,
justkui pehmes sangis tajud,
argata poleks veel tarvis nii vara,
tunne nii varske
habras veel hetkel,
mojub hingele hoolivalt,hellalt,
taastades aegu,mis moodunud praegu.
Vahel on vaja tõusta püsti ja kõva häälega teatada kogu maailmale: see olen mina, pagan võtku! Ma näen välja selline nagu ma näen. Ma tunnen täpselt nii nagu ma tunnen. Ma armastan nii nagu ma armastan. Ma olen sellisena terviklik. Võta või.... jäta. Mine ära. Lepi minuga või lahku. Ära aga hakka mind alandama. Ära tekita minus komplekse. See, et ma ei ole sinu meelest ideaalne, ei tee minust veel halba inimest. Ära hakka mind vormima selliseks nagu ma sinu meelest olla võiksin. Sa tapaksid mu. Ei, mitte sõna otseses mõttes. Algul see häiriks, siis lämmataks ja lõpuks oleksin ma…
minu mõtetes elad sa edasi
minu südames sul oma tuba
õnneks hoida ma saan sind sedasi
ei pea mälestus küsima luba