Дневник пользователя yllekas

 Ootan sind kaua kui hiljaks sa jääd,
ootusest higiseks tõmbuvad käed.
Mõtlen, miks viibid, miks ootama pean
kurvalt end üksinda magama seanuni ei tule, on üksinda kõle,
kole kui kõrval mul sina ei ole.
Rahutud mõtted mul rõhuvad rinda
Mõtlen: "Eks nõnda vist hullukski minda".

Elu on viis, mille loomine on meie endi kätes - lahtimõtestamine mitte alati. Aastad meie elust on üksikud akordid, mis koosnevad üksikutest nootidest - päevadest, tundidest ja minutitest - hetkedest, mis on meile endile kallid ja mida mõistavad vaid vähesed: need kes tunnetavad laulu väärtust, elu tähendust.

Süles veel hoiame teineteist
Kinni kramplikult kaelast
Süüdimatut pilku
Varjates laugude taha
Soe ja mõnus on sinuga siin
Lesida koos kuni lastakse

Selleks, et armastada teisi on vaja armastada ennast. Seadus on lihtne, kuid vähe kes oskab ennast armastada tõeliselt. Selle asemel, et armastada ennast ise ning seejärel kinkida oma armastust teistele, me nõuame armastust ja tähelepanu teistelt. Nii käivadki õnnetud inimesed mööda maailma. Iga üks tahab midagi saada, kuid mitte keegi ei taha ulatuda esimesena oma kätt.