Дневник пользователя yllekas

1.Anna bussijuhile 2 krooni ja ütle närviliselt: "Jälitage seda autot!"
2. Otsi midagi meeleheitlikult maast ja palu, et inimesed aitaks otsida.
3. Trügi hullumeelselt ukse poole ja karju: "Appi, ma ei saa maha!" Peatuses hakka tagasi trügima ja ütle, et vale peatus oli.
4. Peatuses seisa ukse ees ja hoia kõvasti kinni, siis ei saa keegi maha minna ega peale tulla.
5. Ripu torude küljes ja kiigu edasi -tagasi.
6. Kui kontroll peale tuleb,hakka ise teiste pileteid kontrollima. Kui keegi sulle annab pileti, jäta endale.
7. Ürita ennast tooli alla peita.
8. Kui uksed kinni lähevad karju: "Ärge kartke, ma olen ka varem sellisesse situatsiooni sattunud!"
9. Sekku inimeste omavahelistesse vestlustesse öeldes: "Vabandage, ma ei suuda jätta märkimata, et..."
10. Kutsu ennast kõva häälega nime pidi.
11. Torka kedagi näpuga selja tagant ja siis ütle: "Oihh, vale inimene..."

Ma nii väga lootsin
Et suudan Su nime unustada…..
Lootsin unustada
Sinu hellad ja soojad käed…..

Uskusin kindlalt
Et olen valmis Sinust lahkuma…
Kuid eksisin
Sest Sa ju näed……

Nii metsik
Kui üle pampade puhuv tuul…
Sama vägivaldne
Nagu tormise mere lained…

Nii sügav
Nagu talvise öö pimedus….
Sama mõõtmatu
Ja tugev, on minu armastus….

Miski minus
tahab Sind täna näha,
miski minus
tahab olla Su lähedal,
miski minus
surub selle kõik maha,
miski minus
seda kõike teada ei taha.

Miski minus
ei taha teisi siia,
miski minus
tahab puhast lehte Su jaoks.
Miski minus
tahab loota ja ollagi õnnelik,
miski minus
tahab karjuda ikka, et oota.

Miski minus
leiab, et meil polegi kiire,
miski minus
ütleb, et aeg on antud meil olla.
Miski minus
tahab tagasi Sinuga tähtede alla
ja miski minus
ei taha, et lõppeks me öö.

Öösse mattuvad tumedad varjud
Kas kaod sinagi kord ma ei tea
Tunnen tahtmatult sinuga nii olen harjund
Mis tegema selle tundega pean

Kuis lahti saaks sellest mis pakitseb rinnus
Kuis jätta need mõtted mis keerlevad peas
Sa oled kui haav mis veritseb pinnust
Sa oled üks must nende valgete seast

Sa oled mu vari sa oled mul hirmuks
Sa oled mu saatus mis trambib mind põrmuks
...
mu kohal on mustendav taevas
taamal sähvatab piksenool
tahan ära tahan ära sest vaevast
ehk kunagi... kunagi saabub lõpp sel lool

sina särama jääd siia ilma
saadab kõikjal sind vallutav valgus
mina olen ju ammu sust ilma
ehk kunagi algab uus algus...

1. Võimatu on teha midagi lollikindlaks, sest lollid on haruldaselt leidlikud

Elu on viis, mille loomine on meie endi kätes - lahtimõtestamine mitte alati. Aastad meie elust on üksikud akordid, mis koosnevad üksikutest nootidest - päevadest, tundidest ja minutitest - hetkedest, mis on meile endile kallid ja mida mõistavad vaid vähesed: need kes tunnetavad laulu väärtust, elu tähendust.

 Raske on hoida
kõike eneses
ja mitte midagi
välja öelda,
mida hing nii ihkab...

Raske on olla
Su kõrval
ja teeselda, et
polegi midagi,
et olen Su kõrval
ja öelda ega teha ei või...

Ah, kuis vajaksin ma,
et hoiaksid mind,
et oleksin kallis,
et ma seda teaks...

Ah, kuis vajaksin ma,
et oleksid olemas,
oleksid minu kõrval,
ma Su hinges nii sügaval.

Sa ütled, et otsi
siis endale keegi,
kes täidab su soovid
ja armastab...

Aga ma ei taha
ju seda keegit,
tahan vaid Sind,
sest sa oledki ju
see keegi,
vaid veidi teisiti...

Ma olen Sinuga koos,
sest nii on mul hea
ja ma tahangi olla
Sinuga koos,
et oleks mul hea.

Ah, kui Sa vaid võiks
olla rohkem see keegi
ka nii, nagu tahaksin!
Ah, kui Sa vaid võiks
olla see keegi,
nagu ise tahaksid...

... ja võibolla natuke,
õige natuke
rohkem minu oma moodi!

 Ma ei taha
enam haiget teha
ja ma ei taha
enam haiget saada.

Ja ma ei taha
ärgata üles
ja ma ei taha
mõista seda.

Ma ei taha
teada saada,
ja ma ei taha,
peale seda pikka aega,
ei taha,
et Sa polegi SEE.

Ma ei taha
Sinust loobuda
ja ei taha,
et peaksin loobuma.

Ma ei taha,
et Sa lähed ära
ja ma ei taha,
et Sa ei tulegi tagasi.

Ma ei taha
olla haavatuna
ja ma ei taha
haiget saada!

Sa ära ole üksi kui on valus
Kui südamel on raske – hinges piin
Tean et sa vapralt valu talud
Kuid mina tahaks olla abiks siin

Sa luba las ma kuulan sinu juttu
Ja olen sulle toeks kui tuju ära
Tean... valu see ei möödu väga ruttu
Ja kaua tuleb silmadesse sära

On elul vahel keerulised rajad
Ja mõnikord nii mõttetud on teod
Sa tunda võid et keegi sind ei vaja
Ja et sul igaveseks tühjaks jäävad peod

Võid tunda pettumust ja hingepiina
Ning kahetsust ja tühjust enda sees
Ja tahta tundeid millest eal ei piisa
Ning olla armastatud veel…

Ma ootan Sind,
ootan enda juurde,
aga Sind ei paista
eemaltki mitte...

Ja kui Sa tuleks,
siis mis olekski mul
Sinule öelda?
Ma ei tea...
Aga ma ootan!

Tahan Su juurde!
Tahan panna oma pea
Su õlale,
silmist nirisevad pisarad
peita Su rüppe...

Ma ootan Sind...
Ja ootama taaskord
jätad mu
julmalt külma tuule
ja vihma kätte,
sest Sa ei tule...

Sa ei tea,
et ma ootan just Sind!
Ja Sa ei saagi teada!

Kui Sa tuled mu juurde,
pisarad voolamas mu silmist,
kallistad mind
ja ma lõhken taas!

Ma ootan Sind,
ent kui…