Дневник пользователя aleks30

aleks30
64, Пылва, Эстония

    Rikas ei usu vaest ( ega vaene rikast),rikas ükskõikne vaese hädade vastu.Rikas solidaarne rikkaga,vaene vaesega

1) Ega nuumsiga ei tea,mis õueseale vaeva teeb.

2) Kes vaese talupoja häda usub.

3) vaeste palest ei hoolita,heade õpetust ei võeta.

4) Rikas ei usu vaese häda ja vaene ei usu rikka häda.

5) Vaene tunneb vaese hada,uhke rikas pöörab palge kõrvale.

7) Rikkad on Aadamast saadik sugulased.

    Vaene maksab vähe rkka kõrval.Rikast austakse,arvetatakse;vaessest ei hoolita,vaesesle tehakse ülekohut

1) Ega mees midagi ei maksa,mehe raha maksab.

2) Kes rikas rahale,see kõrge aule.

3) Ega täis kõht tea,mis tühjal tarvis.

4) Vigane hobune,tühi rahakott ja vaene inimene - need ei ole kuskil väärt.

5) Mis tibu kaalub taalri vastu.

6) kust aed madal,seal käib igaüks üle.

7) Rikas sõidab tõllas,veane ripub võllas.

8) ''Tere''on viina norimine.



  



    


   Kuidas jõukusnõnda elamine.

1) Kel enam tagu käes,see võib paksema leeme keeta.

2) Kuidas linnu jõud,nõnda linnu pesa.

3) Suur lind-suu pesa.

    Rikas elab hästi ja rõõmsalt;vaene näeb häda ja vaeva

1) Rikas elab rõõmsalt,kui rahu rasva sees.

2) Rikas elab nõda kuidas tahab;vaene elab nõnda kuidas ta saab.

3) Rikkus rika oma,vaene peksu vaesust kallalt.

4) Veane mees peab silmist suhu laskma.[ s.t pisaraid neelama]

5) Mis silmist tuleb,see suhu läheb.[Raskse ja nutuiise elu kohta]

6) Vaelel rahval valu palju.

7) Vaene inimene elab viira-vaara.

     Rikas võib laiselda,magada;vaene peab tööd tegema

1) Rikal on hõlpus haige olla.

2) Paned kopka kopka pääle,suur varvas seina pääle.[Kui on raha,poe tarvis tööd teha]

       Rikkal hea söök,,sõõb,mis tahab,läheb paksuks  jne;vaesel kehv söök,xööb,mis tahab,jääb lahjaks

1) Vaese leib vee peal.

2) Ega vaesel toitu vallda ei ole.

3) Rikas sööb,mis süda kutsub,vaene sõõb,mis saada jõuab.

4) Rikas sööb siis,kui ta tahab;vaene sõõb siis,kui tal on.

5) Rikas sügab alati kõhtu,vaene pead.





            Vaesus pole patt ega häbi.Rikka ja vaese uhkusest.Mis rikkale,vaesele sobimau

1) Ega vaesus patt ei ole.

2) Raharikkus on hinge uhkus.

3) Vaesus ei tee häbi.

4) Küllus ajab uhkeks.

5) Saa küll rikkaks,ära saa uhkeks.

6) Kõige suurem patt on see,kui rikas valetab ja vaene abielu rikub.

7) Rahakott rikka süda.




8) Kes heaste määrib,see hästi sõidab.

9) Määritud ratas jookesb ikka libedasti.

10) Määrimata ratas karjub ikka.

     Raha aitab ja hukutab.Raha ja rikkus teeb teeb tigedaks.ja lahjaks.Hõlp elu ajab hukka

1) Suur raha pärib hinge.

2) Mees püüab raha,raha püüab hinge.

3) Rahakurat on kange.

4) Mida rikkam,seda tigedam.

     Rahalugemise juures pole vaja pealtvaatajaid

1) Kui raha loetakse,mine välja;kui tööd tehakse,siis tule llgi.

2) Rahalugejat ja puuragujat ei või vaadata.

3) Parem vaadata sõnnikutõstja,kui rahaleja silmi.

4) Raha lugemise juures ei ole kubjast vaja.

5) Rikast ajab ahnus,vaest tühi kõht.

6) Raha on rikka jumal.

7) Vaene magab nagu kott,rikka süda kulla küljes kinn.

8) Vaesel rahulik uni,rikas ei saa magada.

9) Raha ei anna rahu.

10) Raha sigitab vargaid.

      Rikkus ja vaesus toovad mõlemad tüli ja vaenu

1) Rammumees pektakse,rahamees tapetakse.

2) Kus suurem kogu,seal suurem kära.

3) Mida rohkem vara,seda suurem kära.

4) Varandus nälgib pahandust.

5) Rikkus maja riid,vaesus maja tüli.

6) Tühi toob tüli majasse.

7) Tühi toob tüli talusse,ajab lapsed hulkumaie.

8) Tühja sõime kallal lähevad hohused riidu.

      Jumal vaese/rikka poolt.Rikka ja vaese väljavaateid saada taevariiki

1) Vaene elab jumalga,rikas varaga.

2) Küll jumal seńi rikka rinnust kinni peab,kuni vaene ennast järgi veab.

3) Jumal peab rikka rinnust kinni,laseb kehval kesa ülesse künda

4) Ennem läheb kaamel läbi nõelasilma,kui rikas taevariiki saab,

5) Rikka päralt terve taevariik.





       RIKAS JA VAENE.RAHA

    Varabdus ei tee paha.Raha peab olema.Rahaga saab kõike.Rikkal igal pool hea

1) Ega raha meest riku.

2) Ega vara vakka riku.

3) Raha maksab igal pool.

4) Raha eest saab kõik.

5) Rikka kuid matab-katab kõik.

6) Raha ei haise.

7) Raha murrab rauda.

8) Rikkal o hea raba pealgi elada.

 Kel rikkust,sel võimu

1) Kel rikkust,ruul võimu.

2) Kellel suurem kukku,selle võimus.

3) Kellel raha,sellel võimus

4) Kellel raha,sellel ramu.

5) Kel kõud,sel vägi.

   Altkäemaks aitab kõikjal.Kuidas määrid nõnda sõidad

1) Raha pimedaks,kurdiks,keeletuks.[Altkäemaksu kohta]

2) Raha ees avanevad kõik uksed.

3) Rahaga saab kohta osta,rahaga saab kohtus kosta.

4) Raha paneb rattad käima.

5) Kõik rattad ja rattakesed tahavad määret saada.

6) Iga asi tahab määrimist.

7) Kui ratas ei veere,siis rasva.




   Andimine ja tagastamine.Laen,võlg,pant

  Mitmesugust laenust ja võlast:mis on võlg,mis pole;rikka ja vaese laen,millega võlg makstakse;kas laenata või mitte

1) Pits viina ja piip tubakat ei ole võlg.

2) kõhutäis süüa ja piibutäis tubakat- see ei ole võlga ühti.

3) Piip tubakat ei ole võlg,kopik raha on võlg.

4) Suutäis viina ei ole võlgu,kopik raha on võlgu.

5) Mis ei ole kingitud,see on laenatud.

6) Mis vaesele laenatud,pole rikkalegi kingitud.

7) Võta võlga,lase laenu.

   Võlg pesb (vabatahtlikut,nurisemata ) makstud saama

1) Võlg olgu võtmata,aga mitte maksmata.

2) Laena häda ajal,maksa õigel ajal.

3) Õige mees õiendab võla.

4) Võlg mingu naerdes tagasi,aga mitte nuttes.

5) Laen peab naerdes kätte tulema.

6) Maksa võlga naerdes,,mitte nuttes.

7) Kes oma võlga maksab,on rikas mees.

    Võlg kerga võtta raske maksta

1) Võla maksmine on raha raiskamine.

2) Vana võlg on selge raharaisk.

3) Võlg kerge teha,raske maksta.

4) Hea võtta,paha maksta.

5) Kerga võtta,verehinnas massa.

6) Kahe käega ei saa enam tagasi,mis ühe käega välja annad.

             Võllg ei aegu,meenub võlglasega kohtudes

1) Võlg seisab vanuni uus.

2) Mets mädaneb,ega võlg mädane.

3)  Võlg ja jumala sõna ei lähe kumbki hukka.

4) Mees silmas,võlg meeles.

5) Ega võlg ei mädane.

6) Mees silma ehen,võlg südamen.

    Laenamine tekitab vaenu.Andja hea,tagasinõudja paha.Tagasiküsija suurem vihaalune,kui keeduja

1) Kes teisele laenab,korjab enesele vihamehi.

2) Omaga saab inimene omale vaenlasi.

3) Sõprus lõpeb sealm,kus laenamine algab.

4) Tahad sõbrast lahti saada,siis laena sõbrale raha.

5) Kes oma sõbrast tahab…


       Aktiivesel juhtub head kui ka halba

1) Kui ei saa suhu,siis selga.

2) Hüppaja ja rabeleja ikka saab,kas suhu ehk selga.

3) Tagijal juhtub mõndagi,magajal ei midagi.

4) Tegijal on süüd,ülekaejal mitte midagi.

5) Tehtud tööst ikka saab: kui muud siis pahandustki.

6) Kes kõik kõrved kõnnib,see kõik marjad maitseb.

       Kes tahab maitsta,peab taluma ka ( eelnevaid,kaasnevaid,järgnevaid) ebameeldibusi;kes ei maiste,ei pea kannatama

1) Kes palju tahab saada,peab palju kannatama.

2) Kui tahad liugu lasta,pead ka kelku vedama.

3) Kui muna mõistad süüa,küll siis koore ka mõistad katki teha.[Kes midagi head tahab saada,peab selle jaoks ka vaeva nägema.]

4) Kes sööb koore pealt ära,see söögu piima alt.

     Kes ebameeldivat talub/ ei talu see meedldivat maitseb/ei maitse

1) Kes kibadat kannata,see magusat maitseb.

2) Kannatus on mõru,aga vili on magus.

3) Kes kannatab kurja,see kannab kulda.

4) Kes kurja ei kuule,see magusat ei maitse.

     SAAMINE,KOGUMINE,KULUTAMINE,TAHTMINE

   Head ja pahad ajad.Saamise,varu ja kulutamise vahekordi

   Kõik ajad pole võrdsedd.Enam sööma-kui saamapäevi

1) Aeg ei ole aasta vend.

2) Kõik on ikka söömapäevad,ei kõik ole saamapäevad.

3) Kõik aastad ei ole vennakesed.

4) Kõik tunnid ei ole tulusad.

  Sügis (suvi) rikas,kevad ( talv) vaene.Saagiajal raisatakse ülemäära,hiljem tuntakse puudust

1) Mihklipäeval süüakse lusikaga võid.

2) Mihkel on rikas mees,Jüri on vaene mees.

3) Sõgise söödab,kevade kurnab.

4) Sügise söödab,kevade kehvaks teeb.

5) Sügise sõõdab,kevade kurnab.

6) Küll,aga valge ära sööb,mis must koo´kokku paneb.

7) Uusi rukkid ei või uue leivaga lõigata.

8) Kevadine siig…


       Töökus ja saak,töö ja palk,tegu ja tulemus

    Kuidaas teed nõnda saad

1) Kuidas lükkaad nõda läheb.

2) Kuidas inimene püüab,nõbda ta saab.

3) kuidas näpud jõuavad liikuda sedamööda suu jõuab süüa.

4) kuidas kana siblib,nõnna kana nokib.[ Kui palju teed,pead ka palju sööma.]

   Millise teed,sellise saad

1) Kuidas tehtud,nõda peetud.

2) Kuidas tegija teinud,nõnda pidaja peab.

3) Mida Mihkel teeb,seda Mihkel peab.

4) Head teed,parea pead.

  Kes teeb,see saab

1) Töö on maailma elataja.

2) Tööon inimese elataa.

3) Töötegija ei sure kunagi nälga.

4) Mees ei toida tööd,vaid töö meest.

5) Kes tööd teeb,see nälga ei näe.

6) Kes tööd ei karda,see nälga ei näe.

7) Kus tööd,seal leiba.

8) Igüks peab leiva eest head tegema.

9) Iga lind saab oma laulu eest süüa.

10) Inimene saab töö eest,lind laulu eest.

11) Töö tasub tegijale.

12) Terana kana leiab terakesi.

13) Tera tuleb jumalast,aga lind peeb selle koha üles otsima ja juurfe lendama.

      Kes teeb,see saab,kes ei tee,see ei saa

1) Usinus toob leiba,laiskus nälga.

2) Enam saab ikka piskust tööst,kui suurest seisust.

3) Väikeset tööst saab enam,kui suurest magamisest.

4) Uni ei maksa raha,töö maksab.

      Kes ei tee,see saa.Magades,vaevata ei tule miski kätte

1) Kel pole tööd,see käib teed.

2) Kes ei taha tööd teha,ei pea ka sööma.

3) Kes leiba taga ei aja,seda ajab leib taga.

4) Kes tööd taga ei aja,seda ajab näg taga.

5) Ilma tööta ei saa süüa.

6) Puhas suu-puhas käsi.

7)…


     Aja kasutamine:õigeaegset,vara ja hilja;kiiresti ja aeglaselt

       Igal asjal oma aeg;iga ajal oma asjad.Tee kõik ( õigel,seatud) ajal

1) Igal asjal on oma aeg,aga mitte vanal naistel.

2) Iga päev toob ise tööd

3) Iga aeg küsib oma tööd-tegu:kes talvel teeb,see suvel ees leiab;kes suvel teeb,see talvel ees leiab.

4) Tee tööd töö ajal,maga öö ajal

5) Sõõ söögi ajal;aga ole vait,kui vanad inimesed räägivad.

    Aega tuleb kalliks pidada,ei või raisata:aeg kaob kiitesti,ei peatu,ega tule tagasi

1) Ajal nobedad jalad.

2) Aeg on raha ja raha on vähe.

3) Hoia aega,aeg on raha.                                                                  4) Aega ei või laadalt osta.                                                                 5) Parem aega müüa,kui osta.                                                           6) Aega ei saa seisma panna.                                                          7) Ükski kadunud tund ei tule sulle tagasi.               …


     POISS JA TÜDRUKARMASTUS,RKUTUS,VALLASLAPS

  Ära püüa liiga varakuit täiskasvsnuks saada

1) Ära viska enne lapsekinigi ära viska,kui jalg mehe saabast kanda jõuab.

2) Ega siis vanu sigu oleks,kui põrsad poegi toidaksid.

    Millest vaadatakse tüdrukut ja poissi.Nõuandeid tüdrukule;ärgu lobisegu,olgu häbelik ja töökas

1) Peast vahitakse peigu,aga jalast neidu.

2) Tütarlast vaadatakse ju noores põlves.

3) Tüdruku sõna on kui kirp piima sees.

5) Tüdruku suul peab sõlm peal olema

7) Naisterahva vilistamine kuulukse põrgu.

   Armastuse vaimseid ja lihalikke aspekte

1) Armastus teeb kõik asjad heaks.

2) Armus pole põhja.

3) Armastus ei väsi iial ära.

4) Armastus ei ole kartul,et sa ta ära sööd.[Armastust ei saa südamest välja kiskuda.]

5) Vana arm ei roosteta.

6) Vana arm ei kustu

7) Kus süda seal meel.

8) Armastusel om kakakümmend paari silmi pään.

9) Armastusel on sada paari silmi.[Armukadeduse kohta.]

10) Kus süda seal silm.

11) Kus haige on,seal on käsi;kus arm on,seal on silm.

12) Armatust ja vaesust ei saa varjata.

13) Mida saljam,seda palavam.

14) Anna ihule mida ihu igatseb.

15) Musu ilma habemetta on nagu supp ilma soolata.

16) Musu on muu asja käsiraha

17) Liha kondi ümbert,naine naba alt kõiga magusam.

18) Mis must,see magus,;mis karvane,see kallis

19) Rohi põõsa alt ja naine puusa alt magus

20)  Mehe tahtmine olevat kui kadajepõõsa põlemine,naise tahtmine naise tahtimine kui saarepuu.



13) 



6) 

4) 






Дневники
Дневники обновляются каждые 5 минут