Дневник пользователя DevyStar
Ja ma käisingi väljas. Seelikuga ja puha... Ma mõtlen - MINA ja SEELIK???
Vahel tekib tõepoolest tunne, et maailm on pahupidi keeratud. Mu
invanäpp kirjutab jälle ja enam ei olegi nii valus. Uus mina on häiriv
elukas. Isegi mulle endale. Aga noh - päeva kohustusliku õllekoguse
sain ma kätte ja muud ei ole mulle vajagi. Oma seksmänguasja kohtasin
ka. Ta ei saatnud mind koju - häbi-häbi...
Ma ei ole normaalne... Ma olen ebanormaale, aga vaevalt, et see kedagi
huvitab. Tegelikult olen ma hoopis eriline. Või siis Eriline(suure
tähega kõlab see kuidagi uhkemalt). Mingi film käib. Kokkupõrge vist.
Tegelt ma tahtsin seda vaadata küll, aga nüüd olen ma taas oma drugi
küljes kinni. Mu arvuti on mu sõltuvus, mu sõber, mu vigase elu
lahutamatu osa. Samamoodi nagu mu kass. Pätu on parim. See neetud
roheline küünelakk(loe 'laanekükk') tegi mu küüned kollaseks.
Loodetavasti läheb see ära. Ja kui ei lähe, pole minu mure.
Ma kirjutasin kord kirjandi. 'Viis surnud konna'. Ja sain 'viie'... Aga
see pole enam mingi uudis, et mul head hinded on. No mida ma teha
saan??? Mulle lihtsalt meeldib kirjutamine. Isegi kui teema on niivõrd
mõttetu nagu see siin praegu. Ma olen ju siiski Eriline.
Kui loed seda , su silmad liiguvad just nende sõnade üle ,
Ole hea ja kirjuta kommentaar milles on mälestusi Sinust ja Minust .
Isegi kui me tihti ei räägi .
See võib olla ükskõik mida tahad , head või paha .
Kui oled selle teinud , siis pane see enda päevikusse ja üllatu,
..mida inimesed sinust mäletavad :)
Praegu oli hea laks... Tulin vannist ja libisesin mõnusalt... Sinikas number 2 - siit sa tuled!
Heh
Ega rohkem erilist ei olegi...
Ainult, et sõita saab pidevalt. Eile kihutasime autoga ja täna rolleriga. Pohhui, et ma ise kumbagi ei oska juhtida :D
Tänud siis nende masinate juhtidele ja olgem ikka rõõmsad :D
siit võid leida ka enda oma...
põhiliselt ikkagi hoiatuseks kirjutatud asjake...
Tänane oli minu jaoks väga eriline. Täna, täpselt neli aastat
tagasi, sain ma kokku oma kõige parema sõbraga. Nüüd teda enam kahjuks
ei ole, aga ma jään teda oma elu lõpuni armastama sellisena nagu ta
oli. Kiimane, surmava naljasoonega, armsa hingega, parima südamega ja
kõige ilusamate silmadega inimene...
Armastan sind, Clarence...
Ja kuna ma juba viitsisin blogi lahti võtta, kirjutan siia ka meie lõpuläbust paar mahlakamat detaili :D
Mulle meeldib koolis. Koolis on mu sõbrad ja 99% õpetajatest on ka lahedad. Eriti füüsika õpetaja :D
Praegu on arvutitund ja õpetajat ei ole. Tema on ka lahe. Me ei pea peaaegu kunagi tunnis tööd tegema :D
Enne oli inglise keel. Siis ma olin ka arvutis. Siis ma pidin tööd tegema. Enam ei pea. Ma olen väsinud.
Jäin keemias magama ja ei ärganud enne kui tund läbi...
Mingi rõve ilm on väljas. Ma tulin kooli nagu joodik - jää oli rõve noh...
Kõht on ka tühi. Magasin mõnusalt sisse ja hommikusöök lendas kus see ja teine. Aga varsti saab süüa. Nii umbes täpselt 37 minuti pärast.
Ma nägin unes silmi. Ilusaid silmi. Ja ma lugesin neist palju välja. Veel 36 minutit. Ilge uni on. Aga ma ei taha enam magada...
Õpetajat ikka veel pole. Aga ta jääb alati hiljaks.
Veel 35 minutit...
Unetrip tuleb aina lähemale. Või tähendab söögivahetund. Oh kui lahe... Ma istun klassis, kus on kari tibisid. *haigutus*
*naeratus*
Head koolipäeva!
ahjah seda ka et ma läksin kooli ja tegin seda paksukest järgi... patsid ja prillid ja puha... :D haha
valentiina värk nuh ;)
jea, ma tean, et ma ei ole normaalne :D
loodan, et teistel oli sel päeval ka lõbus või nu äkki vähemalt natukenegi lõbusam kui tavaliselt selle pärast :p