Selleks kulus tagastatud kullast umbes kaks tonni.Hilisemad päevapoliitilised nõudmised nende hoiuste taastamiseks kursig 1:1 eeldanuks paarikümne tonni olemasolu,mida aga loomulikult polnud.Kuna Eestis toodetu seniseid ostjaid lagunenud NSV järglasriikides tabas Eestiga samasugune saatus,kukkusid ka seaksed turud kokku.Toorme ostuks läänest puudus raha,Venemaa turule heas usus saadetud kauba aga raha ei laekunud.Tõepoolest ,Eesti traditsioolise töötleva toodagut ei vajanud ei ida ega lääne enam keegi.Põllumajandustoodangule olid Euroopa Ühendusse kuuluvte riikide turud sisuliselt suletud,selle senisd tarbijad idas olid aga maksejõuetud.Kogu seda protsessi iseloomustab kujukalt seniste,Eesti nn üleliidulises tööjaotuses määratlenud kaupade tootmise jätkuv kiire vähenemine.1994.aastaks taandus tööstus madalseisu.Tööstustoodang loli võrreldavates hindades 1991.aasta suhtes vähenenud 49%,kusjuures suurim langus tabas tegelikult üle-üle eelmise põlvkonna aparaate tootnud elektrimasinte ja- aparaaditööstust.Statististikaameti hinnangul vähenes elektri-ja aparaatidi tootmine sel ajal 79%,raadio,-televisiooni- ja siseseadmete ning -aparatuuri tootmine lausa 94 % ( Eesti statisika aastaraamat 1998,1999:240).1993.-1994.aastal peaaegu lõppes Eesti masinatööstuse selliste mägiks olevate toodete nagu ekskavaatorid ja elektrimootorid valmistamine.

Нравится