Дневник пользователя aleks30

aleks30
64, Пылва, Эстония

18.06.2021

võrdluskimp suuatakse peeglile.

2.80% kiireimbus,mida võib nimatada objektkimbuks suunatakse tulekaju poole.

3.Lääts hajutab objektkimpu nii,et see saab tabada suuremat pinda,näiteks inimkeha.

4.Objektkimp tabab leekide taga olevaid inimesi ja esemeid ning peelgeldub infrapunakaamer poole tagasi.

''Naised ei leia teed''Mehed ei kannata valu ja naistele meeldib poes kaia.Kas see on tõest nii? Imeline teadus uuris põhjalikult fakte ja esitab nüüd teaduliku tõe kümne sugusid puudutava müüdi kohta.

1.'' Meestel on parem kohatunnetus''Mitu katset on näidanud,et meestel on parem kohatunnetus,kui naistel ja et need kaks sugu kasutavad tee leidmiseks erinevaid strateegijaid.Naised paneevad tähele väikesi detaile ja läbivad tänu sellele hästi marsruuti,kus nad on juba varem käinud.Mehed aga orieteeruvad maastiku üldiste tunnuste järgi ja neil on parem suunade ja vahemaade tunnetus..      Saksamaa Ulmi ülikooli professor Mathias Ripe skaneeris meeste ja naiste aju katse jooksul,mil nad navigeerisid läbi virtuaalse labürindi.Naised leidisid enamasti õige tee,jättes meelde,kuidas mingi kõrvaltee välja nägi ja kuhu see viis.Meestel oli suurel määral intuitiivne tunnetus,millises suunas nad peaksid minema.Lisaks näitas aju skanneerimine,et mehed ja naised kasutasid ülesande lahendamiseks täiesti erinenvaid ajukeskusi.Naistel oli suurim aktiivsus kiirusagaras ja oimusagara parempoolses osas,samas kui meestel oli aju aktiivsus suurem hipokampuse vasakus pooles.Osa teadlasi toetus erinevust seletades sugude evolutsioonilsele arengule:naised hoidsid lapsi ja püsisid kodu lähedal mehed käisid kaugel jahil ja liikusid saakloomade püüdmiseks kodust kaugele.Üks uus uurimus viitab siiski sellele,et see seletus ei pea paika.Nimelt võib sugude erinevust tee leidmisel näha paljude loomadei puhul,sõltumata sellest,kui kaugele nad pesapaigst liiguvad.Uue uurimuse taga olevate teadlaste sõnul on seetõttu palju tõenäolisem,et suguda kohatunnetus on tingiitud geenidest või…


17.06.2021

Komapäev 5.jaanuar 2005:

ÜRO kinnitab,et lisaks paljudele hukunutele jäi enim kannadada saanud riikides Indoneesisas ja Sri-Lankal kodutuks kuni 1,3 miljonit inimest

Kolmapäev 19.jaanuar 2005.

maaiima meedias pakutakse hukkunute koguaruks ligikaudu 230 000-see on lõplik hinnang.

Avavatamata skorpione võib veel palju olla

Bioloogid avastasid Ecuadoris siini tundmatu ligi.See on 5 sentimeetri pikkune skopion,millele pandi nineks Titus (aterus) crassicauda,leiti Andide Ecuadori -poolsest osast,mis on tuntud oma rikkaliku loomastiku poolest.Piirkonda pole eriti põhjalikut uuritud ja teadlased usuvad,et seal võib olla veel skorpioni liike,mis avastamist ootavad.

Kuidas sündis grammofon?

19.sajandil suutsid ppaljud leiutajad ümbritsevaid helisid salvestada,kuid nende taasesitamine tundus võimatu.Alles 1877.aastal yegi Thomas Edison läbimurde jja graveeris hõbepaberiga kaetud silindrile hehilaineid.kui nõel uuesti graveeritud vahasse torgati hakkas see vibreerima ja mängis salvestatu taas ette.Selline oligi grammofoni prototüüp.Esialgsele seadmele tehti loomulikult taiendusi ning kõigest 20 aastaga levisid heliplaadid üle kogu maailma.20.sajandil oligi just vinüülplaat kõige levinum helikadnja,mis hakkas populaarsust kaotama alles siis,kui lettidele saabus CD.

Ohvri kujuist näeme hologrammina

 Siiani on tehnika võimadanud tuletõrjujatel avastada vaid suitsu mattunud inimesi.Aga nüüd on Itaalia teadlased töötanud välja kaamera,mis näeb ka läbi tule ja näitab näitb varjatud inimestest hologrammi.

1.Infrapualaseri kiir liigub kiirejaoturi suunas.

2.80 % kiirekimbust,mida võib nimetada objbektikimbuks,suunatake tulakahju poole .20% kiireimbust nn 





16.06.2021

Teisipäev 28.detsember:Pärastlõunal teatab uudisteagentuur,AFP,et kinnitust on saanud üle 55 000 inimese hukkumine.

Kolmapäev 29.detsember:hukkunue arv on tõusnud 77 000 inimeseni ja kooduskatasstroofist tabatud riikide elanikud proovavad surnuid võimalikult kiiresti matta,et vältida epideemia vallandumist.

Neljapäev 30.detsember.hommikul on ameimitlik hukunute arv tõusnud 82 847 inimeseni,aga päev jooksul tõuseb see veel märkimisväärselt ja päeva lõpuks see juba 114 000.ÜRO peasekretär Kohfi Annan nimetab tsunaamit ''ennenägematus katastroofiks''

Reede 31.detsember:hukunute arv kasvab jätkuvalt ja nüüdseks on see jõudnud 124  000 inimeseni.Katastroof jätab jälje kõikidele uusaastapidustutele ja mitmes riigis peetakse enne keskööd miniutiline leinaseisak.

Laupäev 1.jaanuar 2005:nüüd hakkab abi jõudma kõige rängemini kannatanud saanud piirkondadesse,mis on pärast katastroofi isoleeritud.Nende seas on Bena Aceh indoneesia Sumatra saare põhjaosas.ÜRO uute arvutuste järgi tõuseb hukkunute arv 150 000.


.

























































































15.06.2021

      Maavärin ajab mere liivele

kui maa värin raputab merepõhja,,võib see liivele ajada tohutud veemassid,mis muutuvad rannikul hiidlaineteks.

1) Pinge vallanab värina

Kahe tektooniise laama vahel tekivad pinged.Mõne aja pärast vallanduvad pinged maavärinana.

2.Meepõhi tõukab vee liikvele

Merepõhi kummub üles ja tõukab vee  kiirusega kuni 1000/h liikuma epitsentrist eemale.Sügavas meres om selliine laime vaid väike virvendus,selle laius võib aga olla mitusada kilomeetrit.

3.Laine kotab kiirust

Kui veemassid rannikule lähenevad,pidurdab tõusev merepõhi selle kiiruse 30-40 km/h.Veemassi kokku pressimine tõmbab vee rannast sageli ära ja lisavesi kasvatab laine veelgi kõrgemaks.

 4.Vesi uhub üle maa

vesi liigub tagasi ranna poole.Hiilglaslike mõõtmetega laine - kuini 30 meetri kõrgune - tabab maismaad jõuga,mis võib linnad tervikuna mibema uhtuda.

KATSTROOF JÕUAB KOHLE MÕNE TUNNIGA

7.59 Maavärin,mille tugevuseks mõõdeti 9 megnetuudi Richtei skaala järgi,paneb merepõhjas Sumatra looderanniku lahedal vappuma.Värin raputab enam kui 1000 km kauugusel ehitisi ka pealinnas Bagkokis,mis asub 1260 km kaugusel.

8.15 Hiiglaslikud lained tabavad Indoneesia Sumatra saart,kuis kuni 30 meetrised lained uhuvad minema väikesi ja suuri linnu.Kannatada saavad ka India saareühmad Andamanid ja Nicobarid Bengali lahes.

9.30 Tohutud veemassid tabavad Lõuna-Indiat,Sri-Lankat ja Taid

11.00 Hiidlaine jõuab Maldiividele ja ujutab selle üle.Hiid laine jätkab Aafrika idaranniku suunas ja jõuab lausa Port Elisabethi,mis asub Aafika Lõunarannikul.pärast umbes 12 tunnist ja 8000 kilomeerist  rannikut jõuab seal maale ligi kolme meetri kõrgune laine

     Katastroofijärgsed päeavad Esmaspäev 27.desember:alustatakse ulatuslike päästetöödega ja ÜRO saadab teele esimese päästemeekonna.Hukkunte arvuks pakutakse esialgu ligi 27 000 inimest.



 


02.06.2021

 Hai jahib mitme meelega                                                                           ZOOLOOGIA:Hain on himuäratavad jahimehed,aga Kuidas nad täpselt saagi asukoha välja peillivad ja talle lähemale hiilivad on olnud mõistatus.USA Lõuna-Florida ülikooli teadlased said pärast kuus aastai kestnud uuimistööd sellele jälile.Teadlased püüdsid kinni ja panid akvaariumisse uurimiseks kolme hailigi esindajad:musttipp-rifhai,vasarhai ja ammhai.Uurimustöö tulemuste põhjal võis öelda,et haid kasutasid oma tudlikke meeli keerulises kootöös jahi erinevates staadiumites.Peale selle selgus,et haide jahipidamise viis oli liigist olenemata enam-vähem ühesugune.Kauge vahemaa puhul kasutavad haid haistmismeelt.Kui nad on saagile lähemal,kasutavad nägemismeelt ja küljejoont,mis on otsekui kompimismeel.jahi viimases etapis kastavad haid saagi täpseks ründamiseks rünnandamiseks n-õ elektrilist meelt.Uurimistöö ühes osas lülitasid teadlased ühe või mitu hai meelt välja,kattes näiteks nende nina isoieeriva materjaliga,blokeerides sel moel elektrilise meele.Haid suutsid puuduva meele suures osas kompenseerida,kaastades mõnda teist meelt.

       Meelte kasutamine sõltub kasutamissest.

Kui hai peab jahti,kasutab ta keerukas koostöös kõiki oma meeli.Hail õnnestub saak kinni püüda isegi siis,kui mõni meel on välja lülitatud.

1.Haistmismeel:Pikema maa tagant orienteerub hai lõhnatajuga.Hai regitreeib isegi väga nõrga lõhna peal.                                                2.Kmpismeel:Kui saak on lähemal,registreerib hai küljejoonega,mis on lima ja tundekarvakestega süvend saagi tekitarud vibratsioone    3.Nägemine:Lühema maa tagant orienteeub hai suurte ja valgustundlike silmadega.           …


31.05.2021

Veed värvuvad veripunaseks

 Esimesena lasi jumal kõigil Egiptuse veekogudel muutuda vereks.Tänapäval team,et mõni jõgi võib võib tõesri punsse värvuse omandadaKlimatoloogid tegid kindlaks,et tol ajal kliima muutus.Kuumem ilm võis niilus kuivata ja muuta selle aeglaselt voolavaks ja mudaseks.Toiduiainwtikkas ja aeglase vooluga jões arenevad kiiresti veiikad.Seega võis kliima muutus vetikad vhama panna. Näiteks üks prkonda Pfiessteria kuuluv vatikas võib eristada punast pigmeniti.

2 NUHTLUS:MILJONID KONNAD VALLUTAVAD MAA

Järgmisena jumal Egiptusesse konnade hordid.Knnade arengut juhib teatud hormoon.Kui konnad tunnetavad,et nende veekogu ähvardab hapnikku tarbivate vetikate vohamine,võib konnakullese areng täiskasvanud konnaks toimuda kiiremini.Kui jõgede veetase oli langenud või need olid vetikaid täis,toimus ilmselt konnade ''beebibuum'',vetikatest tihkest veest põgenesid konnad maismaale ja otsisd varju ja toitu egiptlaste kodudest.

3.NUHTLUS:PUTUKAD RÜNDAVAD KÕIKI

      Kolmanda nuhtlusena saais jumal egiptllastelele ja nende loomadele sääsed.nii kirjeldab seda nutlust eestikeelne piibli tõlke versioon.



29.05.2021

        EGIPTUS NUHTLUSED OLID LOODUSNÄHTUSED                    Piiblis karistab jumal Egiptuse vaaraod,kes ei tahtnud iisraeli rahvast orjusest vabastada.Ta muudab jõed vereks,mähib maa pimedusse ja laseb sadada hiiglalikel raheteradel.Kuid kümne Egiptuse nuhtluse toinumiseks ei olnud vaja üleloomuke jõude.





29.05.2021

              TÕVESTAVAD

 Kirbulised

suurus.1-5 mm                                                                                       elupaik:elusolendid                                                                               eluiga.2-3 kuud                                                                          lemmiktoit:veri (valmikud),orgaaline laguane ja väljaheited (vastsed)                                                                                             tõrjemeetod.kibutõrje

pakuvad küüti viirustele ja mikrioobidele

 Kirbud on kogunud kuulsust ajaloo õudseima epideemia-nn musta surma-süüdlastena.See haigus võttis 14.sajandi keskel ligi poole Euroopa rahvastiku elu.Muhkkatku tekitas bakter,mida arvatavasti kandsid rottidelt edasi kirbud..Ka meie päevil võivad loomadel elutsevad kibud kanda edasi paljusid ebameldivaid haigusi.Korea ja kassikirbud levitavad muu hulgas usse,tüüfust ja mitmesugused viirusi.Kirpe jaotatakse nende peremeesloomade järgi ja neid on üle 2000 liigi.Erinevalt valitsevatest täidedest,kes elavad alati ühel liigil,joovad kirbud meeleldi…


28.05.2021

                 Mardikas sööb mööblit

vanakraamiturul ostetud mööbel on tihti peale nagu Trooja.hobune,mile varjuspääsevad sinu koju toonesepad.kui mööbliesemest pudeneb peenikest puidupulbrit,järavad mööbli-toonsepa vastsed ennast läbi mööbli.vaststest on raske lahti saada,sest nad tungivad sügavle puitu.Sõltuvalt liigist võib vastsestaadium kesta kuini 12 aastat.Sel ajal muudavad vastsed puidu siseosa pulbriks ja teevad sellesse pikad käigud.Kõige välimidt kihti putukad ei puutu ja nii on kahjustatud puitu tervest raske eristada.Mardikate olemasolu selgub alles siis,kui pudu pinnale ilmuvad nende ümmargused lennuavad.Toonesepad võivad põhjustada probleeme ka elumajade puitossades.Suursepa vastesd eelistavad järada vahelagesid ja põrandalaudu.Õnneks meeldib neile veidi niiskem keskkond,kui tänapäeva kui õhuga kodudes.

      Toonesepp ennustab õnnetust

Mitu putukaliiki tekitab heli,koputades peaga peaga vastu käigu seina.Nad teevad seda nii rütmileselt,nagu tikuks kell.Rahvapärimuse järgi loendab elada jäänud päevi või ennustab peatset surma peres.Ka nimetus toonesepp viitab surnute asupaigale ehk toonelale.

     Mardikad peavad meie jäänustel pidu

Vähesed kodud on nahanälklast sugukonda kuuluvatest muuseminäkkidest priid.Need väikesed mardikd toituvad materjalidest millega me end ümbritseme.vastsete menüüs on vaibad,riided ja mööblikangad ning mõnikord  võivad nad maiustada seisma jäänud muusikainstrumentide kallal.Nad on ka prügikoristajad,kuna eemaldavad vaipadest ja mööblist surnud putukaid,maha kukkud toitu ja isegi lõigatud varbaküüsi.Loodusmuusemides muuseuminäkke ühtaegu kardrtetakse ja hinnatakse.Teadalsed kasutavad nende putukate aplust selleks,et saada surnud loomast kiiresti läikiv skelett.Muuseuninäki karvase ja ruske vastse leidimine on aga tõsine märk,et kollektsioone a'ähvadab hävimine.

  Riidekoi suurus:6 mliiimeetrit 

                 elupaik: riidekapp

                  eluiga: 30-90 päeva

Vastsed kasvavad üles riidekapis


                   Kevad ja sügis

           Kevad ja süigis kui üleminekuaastaajad.Suve/talve piiridaatumeid.Susesüdame piiridaatumeid

1) Sügisel n suvesilmad,aga talve hambad.

2) Madis jääd teeb,Madis jääd lahutab.

3) Mihklipäev on esimene talvepüha,paastumaarjapäev on esimene suipüha.

4) Jüri on suvetooja,Mihkli talvetooja.

5) Jüri alustas,Jakup lõpetõs.

          Kevde-endeid sügise järgi

1) Kui mihklipäevaks puulehed maas,siis jüripäevaks rohi maas.

2) Kui mihklipäval puulahed maha langavat,sulda maarjapäevaks juba lumi ära.

3) Kui hani enne mardipäeva üle jõe läheb,siis on maarjapäval jõgi kinni.

4) Kui mardipäeval lumi katusel,siis jüripäeval hang aia ääres.

5) Hiline sügise,varane kevade.

6) Kui enne jüripäeva müristab,siis tuleb enne mihklipäeva lumi maha.

7) Kui kevade müristab,siis lumi tuleb lehe peale.

           ELATUSALAD JA AMETID

      ------------------------------------------------------------------------------

                   MAAVILJELUS

     Hea/halva aasta ja viljasaagi-,talve-ja kevadmärkide (ilmasiku,lindude) järgi

     Rikkaliku viljasaagi,hea aasta jms endeid

1) Kui känd seitset kübarat kannab,siis tuleb viljarikas aasta.

2) Mida paksem lumi talvel,seda pikem vili suvel.

3) Mida kõrgemad lumehanged,seda suuremad viljarõugud.

4) Kõrged lumehanged küünlakuul,siis suured viljarõugud lõikuse ajal

5) Kui tõnisepäeval nii paljugi päikes paistab,et mees näeb näeb hobuse selga hüpata,siis tulleb kena aeg.

6) Kui tõnisepäeval tuiskab,siis põllumees hõiskab.

7) Kui vastlapäeval oäike paistab,nii kaus,et jõuab hobuse ette rakenda,siis on kevade kenad ilmad.

8) Rohelised lihavõtted,rasvased jõulud.

9) Vihmased nelipühid,rasvased jõulud.

10) Kui küünlapäeval kukk juua saab,siis tuleb hea viljasaak.

11) Külm ja vilu kevde toob…


← предыдущая 1 2 3 4 5 ... 221 следующая
Дневники
Дневники обновляются каждые 5 минут