UNISTUSTE JA EBAÕNNESTUMISTE SAJANDID:Esimeste veesõidukite valmistamine ei nõudnud küll vist erilist peamurdmist.Kõigile kättesaadav on alati ujunud vee peal ning sellest parve või kanuu valmistamine oli jõukohane juba ürginimesle.Ka maapealseid sõidukeid tuntakse juba aastatuhandeis.Lendamisega on aga on lugu olnud märksa keerukam.Niisuust materjali,mis iseenesest õhus püsiks,pole teatavasti olemas.Sellepärast oli vaja õhku tõusmiseks luua mingisugused uudsed vahendid,oli vaja leiutada õhusõiduk.Leiutamine nõudis aga väga palju teadmisi,mis kogunesid ininkonna teadmiste varasalve paraku vaid tilkhssval.Tehnika arengu tase ei võmaldanud aastasadade jooksul ka kõige andekamatel leiutajatel  või hulljulgematel jõuda kaugemale lendanise unistusest.Sündisid ainult muinasjutud ja legendid lendamisest imevaipadest,tiibinimestest,hiiglasuurtest taltstatud lindudest niin muudest imepärastest lennuvahenditest.Lugusid inimeste lendamise kohta leidub pajude rahvaste folklooris.Näiteks ,,Kalevipojas''kirjeldatakse vana Kalevi saabumist õhu teel Põhja piirilt meie esivanemate maale:,,See kes sõitia kotka sejas,Põhjakotka tiiva pealla,lendas palju,liugles palju...,,kuni lõpuks,,..kotkas kõrge kaju peale viskas mehe Viru randa''.,,Kalevala''runodes valmis Soome sepa Ilmarise osavat käte all aga päris tehislind:,tagusi tuilse kotka,võimas linnu leegitseva;käpad rausta ragusi,teraksesta tõmbeküübed,tiivuksi venede veeed''.India suureeposes ,,Ramanjana'' umbes 3.saj..e.m.a.) suutsid lennata vennad Sampati ja Jatajus,germaani saagades lendas oma lihaste jõul vägilane Wieland,kreeka mütoloogiast on tuntud Daidalose ja tema poja Ilarose lend jne.Inimlihaste jõul lendamise ideed on korduvalt püütud ka tegelikkuses realiseerida.Vaatamata kõigiti asjalikele kinnitustele,et inimesel pole piisavalt jõudu linnulennu matkimiseks,on siiski teada mitmeid enesekindlaid leiutajaid,kes püüdsid tõestada vastupidist.Nii valmistas 1694.aastal Büsselis selle linna kodanik d'Aigmont endale seadeldise,millega hüppas alla 20 m kõrguse hoone katuselt.Arvestades kõrgust,võis ta olla õnnelik,et murdis ainult jalaluud.Samasugune saatus tabas 1742.aastal Pariisis markii de Bacquevillei'i,kes oma Seine jõe kaldal asuva maja katuselt proovis lennata teiselle kaldale.Aastal 1763.hukkus lennukatse Maini-äärses Frankfurdis,ilmselt mitte ettenägelik teadusmees Bernoin .Kolm aastat hiljem sai Londonis surma prantsuse noomees,kes omaenda valmistatud tiibade katsetamiseks valiis Püha Pauluse katedraali torni.Öhupallide ajastul üritasid mõned hulljulged meistrimehed oma leiutisi katsetada õhupallilt alla hüpates.Arusaadavalt  ei võinud sellisedki ettevõtmised lõppeda ohvrideta.Käesoleval sajandil on inimjõul lendamise probleemile kooskõlas lennunuduse edusammudega.Peamine suund on valmisada võimalikult kerge purilennuki tüüpi õhusõiduk ja panna see liikuma inimjõul ringi aetava propelleri vahenndusel.Kuigi senised tulemused on põhilisett piirdunud mõnesaja meetri pikkuste lendudega,polle asjatundjad kaotanud lootust ka märksa pkemateks lendudeks.Eriti perspektiised peakid olema ilnnulendu matkiva tiivaga nn.ornitoptei'i -tüüpi lihaslennukid.Paraku pole senini suudetud piisava põhjalikkusega segitada kõiki sulelistele iseloomulikke aerodünaamiisi nähtusi,kuigi loodetakese,et ornitopteri elastne tiib peaks olema tavalisest jäigast tiivast 5 . . . 6 korda suurema tõstejõuga.

ESIMESED TEERAJAD ÕHUVALLAS: Tõsiasi,et soe õhk on külmast kergem ming seetõttu tõuseb ülespoole,polnud inimestele küll vist saladuseks juba iidsetest aegadest peale.Lõkke kohalt tõusev suits on selle nähtuse kükkaltki ilmne tõendus.Kindlasti on segade jooksul päris palju kordi seda sooja õhu omadust ära kasutanud kas või loomapõiest õhupallide lennutamiseks.Inimeste varasematest lennukatsetest õhupallil on meieni aga jõudnud vaid napid teated.Üks tõepärasmaid ja vanemaid on pärit vene kooniku A.Sulakadzevi sulest,kelle kinnituste kohasell olevat aastal 1731 Rjazanis kohaliul kirjatoimetajal Krjakutõnil valminud  suur pall,mille ta puhunud õhku täis,,roojast js haisvat suitsu'' ning tõusnud ,,mustast jõust''aetuna õhku.Tuul kandnud phupalli kellatorni vastu ning kohkund õhusõitja olevat oma elu päästmiseks haaranud lkellanööri järele.Kirikuisadele ei saanud seline jumalavallatu tegu muidugi meeldida ning Krjakutnõid olevat ähvardanud karm karistus eusalt mahamatmise või tuleriidale saatmise näol.Õhupallide  ja juhitatavate õhulaevede ehk dirižaablite võidukäik Krjakutnõi lennust veel agust ei saanud.Õhusõidu avastart anti  mõni aeg hiljem Prantusmaal Annonay's.Kohalikud  pabetivabikandid, vennad Jacques-Etienne ja Joseph Montgolfer tulid õnnelikule mõttele kasutada vabriku sooja suitsuga täidetava palli valmistamiseks.Juba nende esimest katset 5.juunill 1783 kroonis edu.Peagi haaras kogu Euroopat tõeline õhusõiduvaimustus.Kaasa lõid nii teadlased,õukondased kui ka iga masti seiklejsd.Kõige olulisema panuse õhupallide arengusse andis Paiisi pofesssor J.A.Chales,kes laskis oma õhupalli valmistada kummritud riidest ning,mis - eriti tähtis - täitis slellle õhust 14,5 korda kegema vesinkuga.Juba 27.augutil 1783 demonstreeris professor oma leiutist Pariisis.Peagi saabusid sinna ka vennad Montgofier'd,et isikllikut esineda kuninga ja õukonna ees.19.detsembril laksid pilvede poole soojaõhupalli,mille all rippuvas vitstest korvs asusid õhusõiduajaloo esimesed katseloomad - lammas,,kukk ja part.Et lend loomadega laabus kõigiti hästi,andis kuningas loa ka inimeste lennuks.Teoks sai sai see 21.novembril 1783,millal esimeste aronautide kuulsuse pälvisid noo meedik Jean-Francois Pilatre de Rozie ja jalaväe ohvitser markii Francois-Laurent d'A'rlandes.Nende 25 km pikkune õhusõit,mis kestis umbes samapalju minuteid,algas Boulonne metasast Pariisi külje all ja lõppes õnneliku maandumisega Pariisis Itaalia väljakul..Ainult kümme päeva said Pilatre-de Rozier ja d'Arlandes olla maalma ainukesed aeronaudid,siis jõudis oma ettvalmistustega lõpule ka prof.Charles.Koostöös osavate meistrimeeste vendade Robetidega,kes olid leiutanun riide kummeerimse menetluse,valis vesinikuõhupall,mis tõstis prof.Chales'i ja ühe vendadest 200 000 pariislase silma all  kiiresti kõrgusse.Kaks tundi kestnud õhusõidu järlel maandusid nad õnnelikult 40 km kõrgusel Paiisist.Seejärel tõusis professor üksinda veel kord õhku.Selle lennu ajal tõusis õhupall koguni 3 000 meetri kõrgusele.kuidas see sündis pole teada,kuid üh vesiooni kohaselt tei Robet pärast maandumist ränga vea,astudes õhupalli korvist välja,mille tõttu kergaks muutunud õhupall kohe jälle üles sööstis.Tõsiasi on see,et prof.Chales ei võtnud oma eu lõpuni ette enam ühtki lendu.

Нравится