Major F..Kurg soovitas meestele varjuda metsades ja taludes järgmise aasta kevadeni,mil Lääneriikde ja Venemaa vahel algava sõja puhul tuli metsast välja tullacselleks,et Eesti vabastamisele kaasa aidata.Oldi arvamusel,et ega varjul olemine kaua kesta saa.Lääneriiigid ei saaa ju lubada Eesti jätmist venelaste kätte jätmesest vanenlaste kätte.Osa mehi siirdusus põgemenisteedde otsonguil rannikule,osa mehi hakkas minema oma koju.Osa mehi jäi lõpuni kokku oma pataljoniülemaga.Minu isa nagu paljud teisedki otsutas tulla oma perekonna juurde Arukülasse.Kuhu oli minna punaarme tankide ja lennukite eest Virumaa talunikel ja nende lastel?Kes või kus kohas neid oodati?Kaluripaadid,tormine meri lääneannikul?Aga hirmunud inimesed läksid,läksid,läksid.Lootuses pääseda kurja jõu eest,kelle käe läbi olid Venemaa vangilaagritesse saadetud või langenud paljud süütud rahvuskaaslased alle mõni aasta tagasi 1941.aasta juunis.Öö veetsime Nõmmülas,ema tädi Kase Anette kodus,kes oli ise samuti põgenenud.Ööbisime Kautla rabas ja mujal .Ööd olid soojad ,väsinud sõdurite ja põgenejate vastu sõbralikud.Magati väljas lahtise teava all.Põlevate lnnade ja külade tulekuma öises raevas üleskeertud käistega langenud saksa sõdurid maantee ääres ,tumeda kuusemetsa servas.Päevane õhulahing maie põgenemistee kohal,meie põgenikevoori tulisatmine lemmukitelt,mille tunnitajaks ollla oli mehehakatises kange tahtmine.Vaatamat sellele,et nooruket nooruke tädi Linda mind maantee truubist,kuhu me vinguvate kuulide eesst parasjagu pettu olime pugenud,kuidagi välja ei tahtnud lasta.Meie põgenike voor oli saanud punakotkaste lahinguliseks sihtmärgiks!Pagemine pealetungiva punaamee eest lõppes kusagil Kose-Risti ümbruses,kus meie räsitud ja väsinud perekond leidis peatupaiga teest eemal oleva küüni juures.Ja siis juhtus halvim,mis juhtuda võis!Kõuemürina saatel lähenes ida poolit tankikolonn.Kelle omad?Venelaste?sakslaste? Kel kaasas binoklid,andsid teada- Venelased!Pererahvas jooksis metsa.Ka minu ema ja isa,kel seljas saksa sõjaväe munderkaasas saksa sõjaväes tehtud fotud.Tankide lähenedes mattis isa oma mundri,relva ja kõik  dokumendid metsa samble sisse maha.Meie õega jäime pererahva aeda,kuhu pesdselt jõusid ka ema js isa.Esimesena lasti maha teele jooksnud pererahva koer.Maha taheti lasta ka minu onu Karl Kello.Aeda meie juurde tuli keegi punaväelane.Miks pole mobiliseeritu minu isa oli selle mehe esimesks küsimuseks.Selle mehe hing läks phmeks siis kui meid,lapsi.Ka temal olevat kodus väikesed lapsed,kelle pilte ta minu vanematele näitas..See punaväelane andis meile nõu minna kusagile kõrvalisemasse kohta.Selleks,et me ei jääks jalgu pealetungivatele punaarmeelastele.Suur tänu sulle punaväelane.Ööbisime kõrvalises heinaüünis.Olime selles lahkes peres kolm ööd-päeva.

Нравится