APENNIINI KARIHIIR
Tunnused.Väliselt mets-karihiirest eristamatu,kuid tavaliselt veidi väiksem ja lamadama koljuga.Ülemiste lõikehammaste köprude vahel ümarad sälgud ( metes-karihiirel V- kujulised).Ökoloogilses mõttes on mets-karihiirega peaaegu identne,kuid krüotüübi analüüside ning ala-
lõua ja kolju mõõtmete alusel peetakse omaette liigiks.Teadaolevalt ei ehita urge.
Elupaik.
Mets-karihiire levilaga kattkuvatel aladel mägedes üle 1160 m kõrgusel,.ent ka madalamal ( 300--1000 m),kus ta näib asenadavat mets-karihiirt.Hrl.eelistab niiskeid elupaiku.
Sigimine
Sigimisperiood algab mais.
Mõõtmed.
Tüvepikkus 68-78 mm,sabapikkus 33-45 mm,tagskäps pikkus 11,0-12,5 mm.Kondülobasaalpikkus 17,7-
19,2m.Kehakaal 6,5- 10 g.Hambavalem .3/1,1/1,3/i,3/3=32
Mets-karihiir
Tunnused.
Karvkate seljal tumepruun kuni peaaegu must,külgedel heledam pruun,kõhul hallikasvalge.Kõrvalestade
tipus ja sabaotsal hõredad valged täpid.Hambatipud punakaspruunid.Poegade saba kaetud lühikese harjasja karvaga,saba otsas selgelt eristuv karvapintsel.Vanematel( 8 kuustel) loomadel sabakarvad
kaovad ning saba võib sel perioodil olla tugevalt armiline.Isastel kaob suguküpsuse saabudes karvkate
munandite ümbrusest ning sinna tekivad"kiilad"laigud.Noorloomade karvkate on seljapoolel pisut heledam ning üleminek külgede ja kõhuosa värvusele on vähem kontrastne.Liikumisviisiks on "askeldav" jooks.Külgedel muskusnäärmed,mis on selgelt märgatavad täiskasvanud isasloomadel.Sabal puuduvad karilike prk-le iseloomulikud esileulatuvad kompekarvad.Üks karvavahetusi on sügisel,mil suvekarv asendub paksema,pikema ja tihedama talvekarvaga,teine(mõnede allikate andmetel on 2 järjestikust lühikese vahega karvavahetust) Kevadel,mil moodustub õhem suvakarv.Tegevusjäljed on varises kulgevad väga väikesed rajad ning mullas leiduvad tunnelid.Väljaheited mustjad graanulid.mis sisaldavad putukate kitiinkesta jäänuseid.
Elupaik.Laialt levinud liik.Esineb erinevates elupaikades--eri tüüpi metsades ning niitudel,parkides
aedades.Sage rohustel üleminekualade,nt. hekkides,põõsastikes,veekogude taimkattes,Alpidedes
kuni 2480 m kõrguseni.Kesk-Euroopas pms.lehtmetsades ja mägialadel.Pesa ehitab puutüvede või
rohumätaste alla kasutab ka teiste liikide urge.Tavalised pesad on väikesed,kuid poegimispesa on
tugev kuivadest rohukõrtest ja lehtedest põimitud kera.
Eluviis
Sagedased puhkeperioodid ( nt.10 korda päevas) vahelduvad aktiivsusperioodidega,kuid eriti aktiine
on öösel ning hämarikus.Maa all tegutseb enam kui väike-karihiir.TOIT.Pms.selgrootud,eriti vihmaussid,nälkjad,teod,putukate vastsed,mardkad,ämblikud,mullakakandid,vahel ka selgroogsed.
Ööpäevane toidulogus vastab 80-90%- le kehakaalust,kuid sõltub suurel määral välis t lst ( imetava
emaslooma päevane toidukogus vastab 150--200 %-le keskm. kehakaalust).Käsaga "sondeerides" ja
tuhnides avastab kuni 12 cm sügavusel mullas peituvat saaki.KODUPIIRKOND.100--1000 rm.sagedamini 370--630rm,emasloomedel säilivad need piirkonnad ka sigimisperioodil.Suure asustustihedusega niidu -elupaigas sigib enamik isendeid kuini 100 m raadiuses sünnikohast.Pojad
hajuvad valdavalt oma sünnisuvel.Sigimisperioodil uitab osa vanaloomi ringi neil pole kindlat kodu-
piirkonda.SOTSIAALNE KÄITUMINE.Üksilased ja arvatavalt territoriaalsed,v.a.sigimisperioodil.Alati
ülimalt agressiised,kuid mitte poegadega.SUHTLEMINE.Häälitsused:tavalise tegutsemise ajal siristamine,agressiivsuse korral kile kriiskamine.Lõhnad:muskusnäärmed.Nägemismeel vähem arenenud kui haistmis-,kompimis- ja kuulmismeel.Tekitab ultrahelisid ning kasutab urgude leidmiseks
kajalokatsiooni.
Sigimine
Sigimisperiood aprillist augustini Paaritumised alates märtsist ning poegi sünnib kuni sügiseni.Varajastele poegimistele järgnevad poegimisjärgsed innaajad ehk östrumid,hiljem muutuvad
östrumitevahelised intervallid pikemaks.Juulikuuks on noorloomad selges ülekaalus.Suguküpsus saabub hrl.sündimise järgsel kevadel,varajasemate pesakondade pojad võivad väga harva sigida ka
sama aasta juulist septembrini.Tiinus vältab 20 ( kuni 24--25) päeva.pesakonnas 1-10 ( keskm. 6--7)
poega.Aastas on arvatavasti 2 pesakonda.harva rohkem,sageli 1.Nnsasid 6.Munandid ja teised sugu-
elundid moodustavad 10% isaslooma kehakaalust.Emased on innaajal paaritumisvalid vaid ööpäev.
Paaritumise ajal hammustab isaloom emaslooma kaela,mistõttu tiineid emaseid saab eristada kukla-
armide järgi,ka kaaluvad nad rohkem kui 10 g.POJAD.Sündides karvutud ja pimedad,karvkate hakkab
arenema 9- päevaselt ,silmad avanevad 16 päeva vanuses;esimet saaki püüavad u.3 nädalaselt.Pesast lahkumise järgsel talvel väheneb nende kaal kuni kuini järgmise aasta märtsini,mil
kasv ja suguelundite areng järsult kiirenevad.Võõrduvad 22--25 päevaselt.Poegi hooldab ainult emas-
loom.
Eluiga. Looduses kõige enam 23 kuud.Suremuus:50% poegadest sureb enne 2- kuuseks saamist,
sigimisikka jõuab 20--30 %.
Mõõtmed. Tüvepikkus 54--87mm,sabapikkus 32-56 cm tagakäpa pikkus 10-15 cm.Kondülobasaal-
pikkus 18-20 mm.Kehakaal 6-12 g (sündides 0,47g, 14 päevasel 6,7g ).Hambavalem:3/1,1/1,3/1,3/3 = 32.

Нравится