Madeira tormilnd
Gogon-tormilinnu väga lähedane sugulasliik(võivad olla samet-tormilinnnu kaks alamliiki).Looduses teineteisest raskesti eristatavad,kuigi madeira-tormilind on 1/3 kergem ja 5- 10% lühem.Nokk tunduvalt
peenem,kiird ja laup heledamad.Eriti ohustatud liik,pesitseb u.30 paarina Madeira peasaare mägedes u.
1600 m kõrgusel.Pesitsemine algab V.
Nõgi- tormilind
Väga eripärane merelind,nagu ülipikkade tiibade ja pika sabaga sale hiiglaslik tormipääsu.Lend kerge
ja vetruv,tiivad vibujalt pisut ettepoole surutud,labaosa veidi langetatud.Silmatorkavalt pikka ja kitsast
saba hoiab sageli veidi ülespoole,laiutab seda ainult lühidalt.Eeemalt näib üleni tume,kuid küünra - hoosulgedel heledam pruunikam vööt (nagu põhja -tormipääsul):lähivaatlusel ilmneb hele vööt ka piki
suuri alatiiva kattesulgi.Pesitseb Desertase saartel lõuapoolsematel Assooridel,Kanaari ja Roheneeme
(Caba-Verde) saartel.Talveks rändab lõuna poole.
Atlanise tormilnd
Mustkõht-tormlinnust veidi suurem,pea jämeda,raskuskese näib langevat eeskehale.Pikad tiivad on
harilikult veidi ettepoole surutud ja kergelt kaardus,eelkõige tugeva tuule,puhul.Ülapool suhtaliselt
hele,hallikaspruunikirju,paljudel üle küünra-hoosulgede tume põikivööt,saba tüvikul valge rant.Pea
ühtlaselt hall.silma ümbrus ja valjasriba tumedamad.Suurel helekollasel nokal on lähivaates nähtav tume
tipp.Tiivaalused puhtamad valged,kuid tiivaotsad laimalt mustad kui mustkõht-tormilinnul.Öösel koogavad ja korisevad madalalt,pesa juures teevad ka undavaid hääli.Tavaline Vahemerel ja Lääne -
Aafrika rannavetest kuni Biskaia laheni.Osa liigub pärast pesitemist sügisel osalt läände ja põhja poole,ilmub järjekindlalt ka Iirimaa ja Inglismaa edelaosa vetele,Põhjamerele palju harvemini.
Pesitseb seltsinguliselt meresaartel õõnsustes ja kaljueenditel.Toitub peajalgsetest,krevettidest jms.
Saadab suuri laevu lühikest maad,toiduotsingul parvleb ka traalerite jt.kalalaevade ümber.

Нравится