Siis sadas nelikümmend päeva ja ööd vihma,kuni kogu maa maa oli veega üle ujutatud.Viimaks hakksas
vesi alanema ja Noa laev jäi pidama Ararati mägedes.Noa ja tema perekond ja loomad pääsesid üle-
ujurusest ning hakkasid maad taastama.Tegelikult ei täpsusta piibel,millisel iidse Ararati maa mägedest
Noa laev seisma jäi.Kuid pole üllatav,et juba enne kristlikku ajastut samastati kohalike armeenlaste traiditsioonides kõrguvat Agri Dagit Noa laeva asukohaga.Moorier kinnitas,et ''keegi pole nähtavasti pärast uputust mäetipus käinud,sest lumise mäetipu järsud nõlvad paistavad muutvat sellise ürituse võimatuks''.Kuid esimeseks inimeseks,kes tõestas,et Morier eksis sai 37 aastane saksa prpfessor Friedrich Parrot.1829.aasta septembris jõudis sakslane kolmandal katsel mäe tippu,saatjaiks vis kaaslast
,nende seas vene sõdur,kes kandis manti all lugupidamisest ettevõtmise vastu oma parimat mundrit.See
oli imeline hetk.Arrutledes,milles lohas täpselt Noa laev võis pidama jääda,silmitses Parrot lummavks -
löövat vaadet Arxese orule,kus Jerevani linn''polnud suurem mu käelabast''.Sündmuse tähistamiseks
püstitati mäetippu puurist ning joodi veini Noa,viinamarjakasvatuse terviseks.
Kadunud Noa laeva otsijad
-----------------------------
Kuid Arararti maine oli selline,et paljud inimesed keeldusid Parrot tippujõudmist uskumast.Järgmistel
aatatel tõusis mäetippu veel mitu ekspeditsiooni,teiste seas oli üks,mida 1876.aastal juhtis briti aja-
loolane ja riigimees James Bryce.Bryce oli esimene,kes leidis mäelt võimaliku laevajäänuse-tööriistaga
lõigatud puutüki,mis asus puude kasvupiirist tublist kõrgemal.Aastae jooksul on ka teised Ararati külastajad,teiste seas neonatslik kirikutegelane 1893,vene aviaator 1916,ja prantuse tööstur 1955.aatal kas näinud midagi laeva meenutavat või toonud huvitavaid puutäkke.Ent seni leitud puu-
tükkide kontrollimine raasiumsüsinikuga ei ole viinud nende nii kõrgele vanusele,mis viiks nad Noa
laevaga ühte ajastusse.Seetõttu on arvatud,et puutükid võivad pärineda keskaegstetest säilmetetest
( võib-olla laevakujust),mille jätsid mäeale palvernnakul käinud mungad.Noa laeva loo ajaloolise
põhja tõestamine või ümberlükkamine tundub olevat võimatu ülesanne.Ent kui piiblillool on mingi tõe-
põhi,oleks Ararati mägi kindlasti sobiv paik inimkonna teisele algusele,
AAFRIKA
---------
NIILUS
-------
NIILUS,MUISETE EGPITLASTE TAASBÜNNI JA IGAVESE elu sümbol,on olnud lugematute sajandite
jooksul nende maa tuiksooneks.Jõgi ja selle kaldad meenutavad õhtust vaadatuna pikka rohelist viljakusriba,s lookleb läbi viljatu kõrbe.See riba ongi Egiptus:Niiluse heldus lõi selle ja tegi võimalikuks
maalima ühe suurima tsivilisatiooni tekke.Alates kõigi kaugemast lättest on Niilus 4160 miili pikk ning
seega maailma pikim jõgi.Niiluse kaksikallikad asuvad kaugel Aafrika südames.Valge Niilus saab alguse Victoria järveat ning voolab põhja poole Sudaani,kus ta Hartumi juures ühineb lühema,kuid
võimsama Sinise Niilusega.Seal,kus kahe haru veed ühinevad,on võimalik näha vahet Sinise Niiluse
sinivete ja Valge Niiluse selge kahvaturohelise vee vahel.Hartumist voolab jõgi põhja,Kairo poole,kius see jaguneb kaheks paekanaliks,millest üks suubub Port Saidist umbes 40 miili kaugusel Daimettas
Vahemerre ning teine suundub Rashidi ( endine Rosetta) poole.Just siin leiti 1799.aastal Rosetta kivi,
mis aitas dešifreerida egiptuse hieroglüüfe.Nenda kahe haru vahe asub Niiluse delta,14 500 ruutmiili
põllumaad,mille on loonud viljakad lammisetted.
''Niiluse kingitus''
-----------------
Egiptlaste jaoks oli ja on Niilus nende elu keskpunt.Jõgi pani vilja kasvama,andis kala ja väärruslikku
papüürusroogu ning jõevoolu võis kasutada liiklemiseks.Jõe kummardamisest annab tunnistust ''Hümn
Niilusele'',mis loodi arvatavasti Keskmise Kuningriigi ajal (u.2050-1750e.Kr.):''Ole tervitatud Niilus'',
kes tõuseb maapinnast ja tuleb egiptuse rahvale elu andma!''Kreeka ajaloolane Herodotos võttis
maa ja jõe vahelise suhte kokku sõnadega:''Egiptus on Niiluse kingitus''.Muistsed egiptlased nimetasd
oma maad Kemetiks,tähendab ''must'',ja seda kontrasti tõttu üleujutuste mudast tekkinud tumedate
lammipõldude ning selle taga nii kaugele kui silm seletas,laiuva kollaka kõrbe vahel. Ühtlasi tundub,et
egiptlased hindasid kõiki teisi jõgesid Niilusest lähtuvalt.Nii näiteks kirjeldab 16.sajandi lõpust e.Kt.
pärit raidkiri kuninglikul steelil põhjast lõunasse voolavat suurt Mesoppotaamia jõge Euffrutti järgmiselt:''See austatud vesi,mis voolab pärivoolu asemel vastuvoolu.''Teieisisõnu,kõik,mis voolasid
egiptlaste meelst vastupidi.Kõige tähtsam Niiluse omadus egiptlaste jaokd oli esiajaloodst kuni 1971.
aastani iga-aastane üleujutus.Jõe sellise kingituse põhjustasid vihmasajud Aafrikas ja lume sulamine
Etioopia mägismaal,mis tõi põhjas asuvasse Egiptusse tohutu veetulva:jõgi ujutas üle lkallastel asuvad põllud ning jättis neile pärast tagasi kallaste vahele tõmbumist rammusa ja valjaka muldkihi.
Just see viljakus toitiki iidset Egiptuse tsivilisatsiooni.Rooma kirjamees Seneca kirjeldas,kui teretulnud
oli üleujutus egiptalastele:Niiluse tõus üle kallaste põldudel on kõige kaunim vaatepilt.Tasandikud
kaovad,orud on peidetud.Ainult linnad jäävad saartena vee kohale.Ainasaks liiklemisvahendiks on
paat ja mida rohkem maad veel alla kaob,seda suurem on rahva rõõm.''Vaaraode päevil toitis läbi
maa voolav Niilus miljoneid inimesi.Muidugi oli ka halbu aastaid,kui üleujutust ei tulnud,nagu seitsme
lahja aasta ajal,mis pärimuse järgi leidsid aset kolmanda dünastia (u.28.sajand e.Kr.) kuningas
djoseri valitsemis ajal.Kuid tavaliset pakkus jõgi oma sõltlastele head elu-vähemalt üllmklasidele,kui
otsustad värssude järgi,mis kirjutati 19.dünastia rajamise auks delta kirdeossa:'Residents on kaunis
selle põllud on tulvil kõigest heast,iga päev see täis varusid ja toitu,selle tiigid on täis kalu ja järved
linde.Selle aasadel haljendab rohi,kallastel kasvavad datlipalmid...Selle viljaaiad on nii täis otra ja nisu,et ulatuvad peaaegu taevasse.Toiduks on sibulat ja porrulauku,salatit,granaatõunu,õunu ja oliive,viigimarju,magusat egiptue Ka veini,mis ületab isegi mee....''

Нравится