MAGAD,NIRGID JA SAARMAD
Kärplaste sugukond.kuhu kuuluvad mägrad,nirgid ja saarmad,on üks suurimaid kiskjate seltsi sugukondi.
Kärplased(Mustekidae) asustavad eri elupaiku,sh jõgesi,järvi ja merd.Neid leidub kõikidel manditel,v.a
Austraalia ja Antartika.Kärplaste hulka kuulubad väiksemad kiskjad.Osal kärplastel on pikk silindriline
lühikeste jalgadega keha - sobilik jahiks puuvõrades,urgudes ja vee all.Mägrad,skungid ja ahmid on
suuremad ja jässakamad.Kärplaste pärakunäärmed eritavad terava lõhnalist nõret.millega tähistatakse
oma reviiri.Lõhnamärgid on tähtsad loomade omavahelisel suhtlemisel.
MÄGRAD
Mägrd on ööloomad.kes veedavad peaaegu kogu valge aja maa-alustes urgudes.Neil on jässakas keha
ja väike pea pika koonuga,millega tuhnitakse väla toitu.Söögi peenestamiseks on võimsad lõuad varustatud suurte eespurihammastega.Oma suurte küünistega tugevad eesjäsemeid kasutavad mägrad
urusüsteemide kaevamiseks.Nad näevad viletsalt ning toetunad touduotsinguil eelkõie haistmisele.
Mägrad söövad väikesi selgroogseid ja sekgrootuid ning taimi.
VÄIKE AGA METSIK
Nirkidel ja nende sugulastel kärpidel,nugistel,tuhkrutel,naaritsatel ja ahmidel on verejanuliste loomade
kuulsus.Need enamasti väikesed lihatoidulised ongi suurepäraselt kohastunud saagi,nagu küülikute murdmisele.Nad peavad jahti üksinda ning suudavad surmava kuklahammustusega tappa endast palju
suuremaid loomi.Nirgid ja tuhkrud jahivad saaki maapinnal või urgudes,naaritsad aga nii maapinnal kui ka vees.ahm sööb nii enda murtud loomi kui ka korjuseid.
VÖÖTKÄHR
Vöötkähr(Taxida taxus) on Ameerika loom,tema levila ulatub Lõuna-Kanadast Mehhiko piirini.Ta sööb
rohkem liha kui Euraasisas elav mäger ning kaevab oma võimsate küünisteda lahti mitmete uruloomade,nt maasuslikute ja vöötoravate urgusid.

Нравится