Inglismaa iidsed mäefiguurid:Tohutu figuuride või geoglüüfide lõikamimine Ingilsmaa mäeveerude
pinnasesse on toimunud rohkem kui 3000 aastat.Inglismaale on laiali paisatud 56 mäefiguuri,määramatu enamik neist maa lõunaosas kriidi kuppelmaastikul.Figuuride hulka kuulvad hiiglased,hobused,ristid ja rügemenditunnused.Kuigi enamik glüüfidest pärineb viimasest 300 aastast,on
mõningaid palju vanemaid.Kõige kuulsam neist on arvatavasti salapärane Uffingtoni Valge Hobune Bershirei'is,mille vanus on hiljuti ümber hinnatud ja leitud,et see on isegi vanem kui näitas eelmisel
määramisel saadud roomaajastu eelne iidne rauaaeg.Vaiedavamad on Cerne Abboti Hiiglane Dorsetis ja
mõistatuslik Wllmingtoni Pikk Mees Sussexis.Mis oli nende hiiglaslike figuuride eesmärk?Kes need lõikas?
Ja kuidas on vanimad eksemplarid säilinud võib-olla tuhandeid aastaid?Figuuride lõikamise meetod seisnes lihtsalt pinnassekihi eemamladamises,tuues nähtavale selle all peituva valge helkiva kriidi.Sellegi
poolest kasvaks rohi varsti glüüfile jälle tagasi,juhul kui üsna suur meeskond seda regulaarselt ei
puhastaks ega hõõruks.Üks põhjus,miks suur osa mäefiguure on kadunud,on see,et kui figuuridega seotud traditsioonid hääbusid,ei mäletanud inimesed enam rohu eemaldamise vajadust või ei vaevunud
seda tegema,et kriidikonttuurid nähtavale tuua.Lisaks on sadade aastate jooksul kontuurid mõnikord
muutunud seetõttu,et puhastajad pole neid alati lõigatud täpselt samasse koha,muutes seega originaal-
glüüfi kuju.Fakt,et mis tahes iidne Inglismaa mäefiguur on tänapäeval üldse säilinud,on tunnistus
kohalike tavade ja uskumatute tugevusest ning jätkuvusest,mis ühel juhul peab ulatuma tagasi vähemalt
aastatuhanete taha.Kõige vanem ja kuulsam mäefiguur Ingilsmaal on 360 jala pikkune ja 131 jala kõrgune Uffingtoni Valge Hobune,mis asub 1.5 miili Uffingtoni külast lõunas Berkshire'i kriidikõrgustikul.
See ainulaadne stiliseeritud hobusekujutis koosneb pikast saledat seljast,peenikestest ühenamata jalgadest,lehvivast sabast ja linnupea taolisest otsekui nokaga peast.Elegatne olend peaaegu sulab
eelajalooliste paikade poolest rikkasse maastikku.Hobune on paigutatud järsule nõlvale pronkspaja (ca 7.sajand eKr) Uffingtoni mägikindluse lähedal,milla alla jääb kauge neoliitiline rada nimega Ridgeway.Uffingtoni Hobust ümbritsevad ka neoliitikumi ja pronksiaja matsekääpad.See on ainult ühe
miili kaugusel Waylands Smithy neoliitilsest pikast kambritega kääpast ja pole kaugel ka Lambourni
seitsmest kääpast koosnevast pronksiaja kalmistust.Figuur on tehtud selliselt,et lähedalt on seda
erakordselt raske märgata ja nagu paljude geoglüüfide puhul saab seda kõige paremini hinnata õhust.Siiski Valge Hobuse orus- org on saanud nime seal asuva mõistatusliku figuuri järgi - teatud alasid,kust võib saada adekvaatse mulje.Tegelikult võib figuuri selge ilmaga näha isegi kuni 18 miili
kauguselt.Kõige varasem dokumetaalne viitamine Uffingtoni Hobusele pärineb 1070,aastast,kui Valge
Hobuse mäge mainitakse lähedal asuva Abingtoni Abbi asutamisürikus.Esimene viitamine hobusele
endale on üsna varsti pärast seda,1190.aastal.Sellegipoolst usutakse,et figuur pärineb palju varasemat ajast.Uffingtoni Valge Hobuse sarnasuse tõttu hobuste stiliseertiud kujutisega keldi müntidel 1. sajandust eKr on aravatu,et ka see olend peaks pärinema samast prioodist.1995.aastal
teostas Oxfordi arheooogilne üksus keha kahe alumise kihi mullasetetest ja veel ühest lõikest aluse
lähedal optiliselt stimuleeritud luminestsentstesti (OSL).Tulemus näitas rajamist millalgi 1400 ja 600
vahel eKr.Teisisõnu pärines hilisest pronksiajast või või varaset rauaajast.Selle daatumi hilisem aeg
seostab Hobuse lõikamise pinnasesse lähedal asuva Uffingtoni mägikindluse asustamisega ja võib
ehk kujutada hõimuembleemi või sümbolit.mis märgib mägikinduse asukatele kuuluvat maad.

Нравится