KÜÜDITATUD 1949 ,,LÄÄNE-VIRUMAA''
66, Пылва, Эстония

SÕDADE JALUS:Võimatu on kirjtada 1949.aasta suutüüditamisst kasvõi põgusalki,pöörduma tagasi

sellele sündumusele eelnenud aega.Sest igal nähtusel,ka suurküüditamisel olnud oma ,,eelmang'',meie
tahtest sõlltumatud ja sõltuvad põhjused.Ei ole vähimatki kahtlust selles,et meie rahva,meie perekonna
ning minuealiste inimeste varjaste lapse põlve ja edasise saatuse kujundajad on olnud Euroopa imperiarlistliukud suurriigid,kelle käe läbi on maakera selles osas süüüdatud kaks maaiimasõda.Esimene
maailmasõda,Molotov-Ribbentropi pakt,Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel sõlmitud ''vastatsitikuse abistamse leping'',Eesti okupeerimine,Teine maailma sõda ja sellele järgenud sündumused Eestimaal olid aluseks järgnevate aastaümnete suunumusrele meie kõiide elus kuini tänase päevani välja.Perekondlikul tasandil on minu lapsepõlvele ning selle kaudu iseloomuoaduste kujunemisele avaldanud suurimat mõju sõjaeelses Eestis kooliariduse ja maailmavaate omandanud vanaisa Gustav ning vanaema Marie,minu isa Paul-Ludvig ja ema Liisa.Meie perekond ja tema saatus tervikuna.Ning
minu lapsepõlve Siberi-aastad.Minu isa Paul-Ludvig Raude sündis Oskar Mautsi ja Türi kihelkonnast
Särevere vallast Arukülast Laaada talust pärineva - Maali Lindbergi perekonnas kolmanda lapsena 26.
oktoobril 1913.Ta sündis Suurejõe külas Uue-Vändra vällas Pärnu maakonnas.Ajal,mil Eestit valitses
Vene tsaar.Ajal,mil Euroopas hakkasid lagunema imperialislikud suurriigid.Ajal,mil Euroopa oli elanud
peaaegu sada aastat sõdadeta.Ka minu minu vanaisa ja vanaema old kaugel arvamusest,et siin võisid
aset lieda sündmused,mis muudavad paljude rahvaste,ka minu esivanemate eluviisi.Kuid juba oktoobris
1917 vallutasid sakslased Saaremaa.Balkani poolsaarelt alguse saanud Esmese maaimasõja lahinggud
olid jõudnud Eestimaa pinnaleJust samal ajal võitis sõjast räsitud Venemaal oktoobrirevoltutsoon.
Seal sai alguse Venemaale endale ning naaberiiikidele ülmalt ohtlik kommunistlik aregutee,mis tõi
ebdaga hiljam kaasa üle 25 miojoni inimese hukkumise.Ajal,ml sakslased liikusid Eesti saartelt mandril,siin paikenenud vene armee oli demoraliseerunud ja tegelik võim oli enamlastelt üle võetud,
võttis Maanõukogu juhatus ja vanematekogu 19.veebruaril 1918 vastu Eesti iseseisvuse manifesti ning valis edasiseks tegusemiseks kolmeliikmelise Päästekomitee ssesotasas Konstntinn Pätsiga.Sakslaste pealetung mandr-Eestis pani alguse venelsste taganimisele oma kodumaa piiride
suunas.Just seda olukorda,kus üks vallutaja oli minemas ja teine tulemas,kastas Päästekomitee
kuulutaes 24.veebruaril 1918 välja Eesti Vabariigi,Euroopa kahe suurima imperialistliku riigi varemeil
oli sündinud uus meie riik!See sündmus oli mõistagi vastukarva nii venelsatele kui ka sakalastelel,
kes mõlemd püüdsid jätta või saada tollaseid Balti kubermange oma ülemvimu alla.Minu vanais Oskar ja vanaema Maali koos nelja lapsega olid sunnitud oma loduloha Pänumaal maha jätma.
Pagedes sõja jalust,püüti uut kodu ja elatist leida küll Järvamaal,küll Harjumaal Alavrres,Raasikul ja
mujalgi.Pärast Saksamaa kapituleerumist lääneliitalatele 1918.aasta novebris ja Saksa vägede taganemist Eestist,hakksid siia endale idasst uuesti tagasiteed murdma enamlaste väeosad.Narvas
jõuti Venemaa toetusel välja kuulutada Eestt Töörahva Kommuun.Eesti Vabariigi juhtkond oli jõudnud arusaamisele,er Venemaa uus kalleletung meie kodumaale on määdapääsmatu.Sama ajal
1918.aasta novebris asus Saksamaa looma baltisakslastest ja Saksa sõjaväes teeninud kohalike rahvuste esindajatest Balti Landesweri.Vsatsündiud Eesti riik ja tema rahvas olid sattunud kahe vaenujõu piiramisrõngasse.Tõdegem,et eestlatel nappis kõike:kogemus oma riigi juhtimisel ja kaitsmisel,relvastust,usku oma võimetesse.Selle tagajärjel jõudsid enamlased 1918.aasta lõpiks juba
35 kilomeetri kauguselele Tallinnast.Olukord oli muutunud verinoore riigi aoks surmavalt ohtlikus.
Taganeda ei olnud kuhugi.Alguse said Esimesest maailmasõjast väljakavanud Eesti Vabadussõja pealetngilahinud ida suunas!Minu isa oli siis alles 5-aasane.Oma isade maa kaitsele asus nüüd umbes
17 500 meest.Eesti Vabariigi esimeseks aastapäevaks olid punased Eesti piiridest ühe hingetõmbega
välja kihutatud.Uus hoop tuli seljatagant Lätist.Juunis 1919 ründasid enamlastega surmaheitlust
pidavaid eestlasi Landesweri sõdalsed,kes Võnnu all eesrlaste käest armetult pekksa said.Niisuguseks
vaeseks,rahtuks veriseks,ent kangelaslikus oli kujunenud keskkond,milles möödusid mnu vanavanemate noorusaastad,isa ja temaealiste varajane lapsepõlv.Just sellest ajast on pärit meie rahva,ka minu isa vabadusiha,usk oma võimetesse.Siit pärineb teadmine,et oleme suutelsed ise oma
elu korraldama.1920.aatal Verssailles's sõlmitud rahulepng lõpetas Esimse maalima sõja Euroopas.
Probleemid selles maailaaos jäid isiiski püsima.Eriti Saksamaa ja Venemaa jaoks,Saksamaast ei
saanud maailma Euroopa valitsejat.Venemaa aga,kuis lõplikult pääsesid vöimule kommunistid,kaotas
Läänmere ääres hoops Soome,Eesti,Läti,Leedu ja Poola.Lisaks nendele uutlel riikidele sündisid Kesk
ja Lõuna-EuroopasTsehhoslovakia,Rumeemia,Bulgaaria,Jigoslaavia,Albaania ja Kreeka.Meie isamaa
oli väljunud kahe imprilalstliku riigi verisest vastasseisust võitjana.Rahu Eesti Vabariigi ja Nõukogde
Liidu vahel sõlmiti 2.veebruaril 1920 Tartus.Rahu hinnaks kujunes ligemale 3500 meest lagentena ja
14 000 meest haavatuttena.Selles ajast said noor riik,ka minu vanavanemad Harju- ja Virumaal oma
elu tõepoolest ise korraldama hakata. Pärast Vabadussõja lõppemist sündis 22.juulil 1920 Virumaal
Arukülas Gustav ja Marie Kello teise lapsena oma isatlus minu ema,kellele vanais pani Viru-Jaagupi
kirikuõpetsja Hoffmanni abikaasa soovitusel nimeks Liisa.Vanaeme soovitatud nimi Helje oli vanaisal
kirikus meelest läinud!Rahuaeg olii saabunud minu vanavanemaete perdeasse.Sama 1920. aastal sai
algus minu isa karjapoisilpõl,tema õpingud lülakoolis.Suur sõda sõda Euroops oli küll sedakorda lõppenud,kuid mitte kauaks.1922aastal kuulutas end Itaalia diktaatoriks Benito Mussilini,Nõukogude
Liidus sai NLKP sekretäriks Jossif Stalin.1923.aastal püüdis Münchenis tulemusteta võimu Adolf Hitler.1924.aastal suri Nõukogude riiigi rajaja Vladimir Lenin.Siit said alguse uued meie rahvale väga
ebasoosad arngud Eurooas.24.vebruril 1928.aastal pühiteeti Eesti Vabariigi 10-aastapäeva.Samal
aastal,vaid 14-aastasena lahkus isa jäädavlt oma eakodust ja asus õpipoisina tööle Türi tuntud
tislermeistri Johannes Steinbergi töölotta.Ka ema jaoks oli muretu varajane lapsepõlv lõppemas.1.
septembrii 1928 alagaisd tema õpingud Mart Korneti juitavas Aruküla algkooli esemeses lkassis.isa
jaoks oili aga lapsepõlv alatiseks igavikku kadunud.Algas isesesev elu,kus sai loota ainult iseendale.Oma esimeses tõelses töökohas,mida sa hiljem on väga soojalt meenutanud,töötas ta 6
oktoobrist 1928 kuni 28.mani 1932.Samas J.Steinbergi tislertöökojas õppis koos isaga ametit ka tulevane Eesti tenor Harri Vasar.Juunis 1932 kuni juunini 1933 töötas isa juba väljaõppinud mööbli-
tislerina Paides A.Tõnissoni puutöökojas.Järgnes teenistus Eesti lennuväes Rakvere linnas.Seal Virumaa südames,tutuvuski uhke olemisega noor ja teotahtelne härrasmees mõned aastad hiljam oma tulevase abikaasaga.1933.aastal tuli Saksamaal president Paul von Hindenburgi kaasabil võimule Adolf Hitler.3.veebruaril 1933 ütles uus Saksa riigi kantsler A.Hitler Rechsweri ülemjuhataja
parun Kurt von Hammerstein-Equordi juures lõunasöögil muuhugas,et tema eesmärgiks on ,,marksismi hävitamine tule ja möögaga''.Eesmärgi saavutamiseks tuli A.Hitleril tingiata suurendada
Saksamaa sõjalat võimsust.Tuli luua ja loodigi võimas sõjariit- Wehrmacht.Euroopa kohale olid kuhjumas uued äikesepilved.!934.aastal sai A.Hitler Saksamaa presidendiks.See avas talle lõplikult
tee oms unistuste elluviimiseks.Toeks Saksamaa rahvas,kes samuti ihkas revanzi oma kaotuste eest
Esimeses maailmasõjas.Virumaal Küti vallas,aga lõpetas minu tulevne ema Kullna kuuenda klassi.Talupere oli talutööedeks saanud juurde veel ühe kätepaari.Pärast kaitseväeteenisust töötas isa,nüüd juba hinnatud tislermeistrina,juunist 1935 kuni detsembruni 1939 Rakvere linnas Uski puu-
töökojas ja aprillist 1940 kuni moblliseeermiseni Saks sõjaväkke Käru külas Salla vallas Eduard Kask'i
tisleritöökojas.

41 просмотров
 
Комментарии
peter5 11.01.2019

hästi kirjutatud

aleks30 aleks30 12.01.2019

tänan.

Дневники
Дневники обновляются каждые 5 минут