180 pKr-sureb Rooma keiser Marcus Aurelius.
284-305- Diocletianus jagab riigi ja määrab kaasvalitsejad.
330 - Constatinus viib pealinna üle Byzantioni/ Konstatinopolisse.
395 - Rooma riik jagatakse kaheks-Lääne-Rooma ( pealinn Rooma) ja Ida-Rooma riigiks ( pealinn
konstatinopol).
410-lääegoogid rüüstavad Rooma.
455-vandaalide rüüsteretk.
476- germaanide väejuht Odoker kukutab viimase keisri Romulus Augustuse.
494- frankide kuningas Chodovach I vallutab roomlastelt viimse Gallia ala.
507- frangid löövad Gallias läänegoogte.
568-langobarid tungivad itaalass.
Teise sajandi jooksul pKr korrealagedus Rooma riigis üha süvenes.Marcus Aurelius ( valitses 161-180)
pidi tõrjuma germaani hõimude rünnakuid põhjast ja parialaste rünnakuid idast.Pärast tema poja ja
pärija Commeduse suma aastal 192 suurenesid segadused riigis veelgi.Umbes sada aastat võitlesid
rivaalitsevad pretendendid keisri tiitli pärast.suurem osa neist olid väejuhid,kes haarasid võimu oma
vägede toetusel jõuga.Aastal 212 lubati kõikidele Rooma riigi vagadele inimetele kodakodsus,kuid
kuid impeerium oli liiga suur,et kontrollida ja valitseda kogu territoorimi linnast.Aastal 270 laskis keiser
Aurelianus ehitada müüri ümber Rooma ja taastas mingil määral riigi ühtsuse,saavutades võidu vandaalide ja teiste nn barbarite üle.Kolmanda sajandi jooksul tungisid Rooma aladele korduvalt gootid.Asstal 284 tegi keiser Dicletianus ( valitses 284-305) katset taastada riigis kord,jagades riigi
osadeks,mida hakkasid valitsema kaaskeisrid.303 üritas ta tõkestada ristiusu levikut.Ent juba kümme
aastat hiljem tunnistasid keisrid Contatinus (valitses 307-337) ja Licius ( valitses 308 - 324) ristiusu
lubatuks ja kristlus sai riigiusu õigused.Aastal 324 võitis Constatinus lahingus Lincuse ja taatas ühe
keisri ainuvalitsuse ,330 aga viis riigi pealinna Konstatinoopolisse ( tänapäeva Istambul Türgis).
Pärast Constatinuse surma aastal 337 puhkes võimuvõitlus tema poegade ja vannepoegade vahel.
Aastal 360 sai keisriks tema vennapoeg Julianus.Pärast Constatinuse surma Theudosius I (379-
395) surma jagati riik taas osadeks,sedakorda Lääne-Rooma riigiks (pealinn Rooma) ja Ida-Rooma
riigiks (pealinn Konstatinoopol).Lääne-Rooma nõrgenes aina,sest vandaalid,läänegoodid ja teised
germaani hõimud pidevalt välisprovintse.Aastal 441 purustasid läänegoodid Rooma linna enda,476
järgnes nende eeskujule vandaalid.Kini germaani väejuht Odoaker kukutas troonilt Rooma viimase
keisri Romulus Augutuluse (valiteses 475-476) ning kuultas iseenda itaalia kunigaks.Odoaker tunnistas oma alluvust Ida-Rooma keisrile.Endises Gallia provintsis rajas Chodoovch I (valitses 481-
511) Fraki riiki.Aastal 507 võitsid frangid läänegoote.533 andsid Bütsantsi väed hävitava löögi
vandaalidele.Idagoodi riik Itaalias varises kokku aastal 562 ja võimu võtsid lombardlased.

Нравится