Она тебе нравится?

Selfi kunikanna.

ilusad aga enda nägu kraapimas tunda ei tahaks..

mis muud öelda oskan kui et vahva

Ilusad küüned!

Ärkamine<br />
<br />
Keel kõneleb kõiksusega.<br />
Ja inimlaps kuulatab.<br />
Ta sündivasse ei sega.<br />
Ta loodab ja luuletab.<br />
<br />
Veel päevasüdame särast<br />
ta põsed on põlemas ---<br />
või purpurmõtete pärast,<br />
mis puhkenud mõlemas?<br />
<br />
Teist inimlast hüüab, kutsub<br />
ta laulsõna hääleta,<br />
mis valgel paberil tuksub.<br />
Ja kõik on nii ääreta.<br />
<br />
Doris Kareva

Paluks väikest naeratust ka kaunitarilt ;-)

Õhtu rannal<br />
<br />
Kersti Merilaas<br />
<br />
<br />
<br />
Tasa tuli õhtu merelt randa,<br />
<br />
järel kerged kalalõhnad.<br />
<br />
Kõrkjaist tõusva valge pehme udu<br />
<br />
Eilse päeva surilinaks kudus<br />
<br />
Tõotades und ja rahu anda.<br />
<br />
<br />
<br />
Kummargile valvab hämar taevas<br />
<br />
üle vaikse kaame mere.<br />
<br />
Pühalikult pikas mustas rivis<br />
<br />
astub vette kivi kõrval kivi<br />
<br />
tõsiselt ja küürus nagu vaevas.<br />
<br />
<br />
<br />
Oli päev kui raske koorem kanda.<br />
<br />
Üle õla öeldud sõna<br />
<br />
nagu kirves pea kohal ripub.<br />
<br />
Aga süda ikka jälle kipub<br />
<br />
ennast kinkima ja ära andma.<br />
<br />
<br />
<br />
Kirjutan üht nime märga liiva<br />
<br />
tuhat korda, tuhat korda,<br />
<br />
kuni väsib igatsus ja lõpeb,<br />
<br />
südamest saab jalge ette lõke –<br />
<br />
ja ei ükski kaotus enam riiva.<br />
<br />

Õhtu rannal<br />
<br />
Kersti Merilaas<br />
<br />
<br />
<br />
Tasa tuli õhtu merelt randa,<br />
<br />
järel kerged kalalõhnad.<br />
<br />
Kõrkjaist tõusva valge pehme udu<br />
<br />
Eilse päeva surilinaks kudus<br />
<br />
Tõotades und ja rahu anda.<br />
<br />
<br />
<br />
Kummargile valvab hämar taevas<br />
<br />
üle vaikse kaame mere.<br />
<br />
Pühalikult pikas mustas rivis<br />
<br />
astub vette kivi kõrval kivi<br />
<br />
tõsiselt ja küürus nagu vaevas.<br />
<br />
<br />
<br />
Oli päev kui raske koorem kanda.<br />
<br />
Üle õla öeldud sõna<br />
<br />
nagu kirves pea kohal ripub.<br />
<br />
Aga süda ikka jälle kipub<br />
<br />
ennast kinkima ja ära andma.<br />
<br />
<br />
<br />
Kirjutan üht nime märga liiva<br />
<br />
tuhat korda, tuhat korda,<br />
<br />
kuni väsib igatsus ja lõpeb,<br />
<br />
südamest saab jalge ette lõke –<br />
<br />
ja ei ükski kaotus enam riiva.<br />
<br />

väga ilus oled !!

väga ilus naine oled,aga küüned hirmutavad küll...

Laps vaatab peeglisse. Näeb, et on suur.<br />
Tuba näib äkki pisike kui puur.<br />
Kivisest hoovist jääb kevadel väheks.<br />
Kui õige maad mööda matkama läheks?<br />
Nuusutaks mahlaste kaskede tohtu,<br />
silmitseks põrnikaid, põtru ja rohtu?<br />
<br />
Hüvasti, saabas ja terekest, kets!<br />
Nägemist, tänav, ja tervitust, mets!<br />
Tuuled on mahedad, maantee paljas,<br />
põrnikad-mardikad enesest väljas,<br />
lendavad põrinal lõhnavas õhus,<br />
kübeke magusat rohelist kõhus.<br />
<br />
Vuliseb oja – üks kitsuke renn.<br />
Pruunikas põder, peas sarve – antenn,<br />
vett joob sealt pehme ja karvase suuga.<br />
Veepinnal ennast koos toomingapuuga<br />
vaatab ja jahmub: näe põrakat looma!<br />
See peaks küll minema merevett jooma!

Oh, tänavaid, tänavaid neid,<br />
vihmast läiklevaid, kevadiseid!<br />
Sõber, võtame ühes üks vein,<br />
sülga rentslisse valu ja lein!<br />
Läbi toomede toreda saju,<br />
kostmas kakkude sõbralik hõik.<br />
Toomel murule pikali vajun:<br />
on vaid meie ja maailm ja kõik.<br />
Öö armastab ahnelt ja palju<br />
meie laulude viisisid juua,<br />
meie häbitult riivatuid nalju<br />
sõber, vein, aitab esile tuua.<br />
Ja me liigume tänavail neil,<br />
mööda majade uinuvaist silmist –<br />
keset hulluvat kevadööd meil<br />
on tunne kui prantsuse filmist.<br />
Oh, tänavaid, tänavaid neid,<br />
vihmast läiklevaid, kevadiseid!<br />
Sõber, võtame ühes üks vein,<br />
sülga rentslisse valu ja lein!

Restoranis aega veetmas? <br />
/Kommentaator /

kas teeme selfisid siin

kena oled nagu ikka

Istuda on mõnus:)

Juba linnukesed väljas laulavad,<br />
kenad kasekesed kingul kohavad.<br />
Lumi on ju ära suland,<br />
talvekülm on mööda läind;<br />
lapsed, kes kui vangis eland<br />
pole ammu murul käind.<br />
<br />
Orus ojakene voolab vulinal,<br />
hõbepilvekene heljub taeva all.<br />
Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid<br />
hüppavad nüüd rõõmuväes.<br />
Möödas kurvad talvetunnid,<br />
kena kevade on käes.

Ihana!!