Miks Su hinges nõnda tusk,
kes Su südamele näitan ust.
Kas Su suhtes haigutab ava must,
et ei peeta enam Sinu tundelisust,
lihtsalt mitte millegiks.
Elus on ka teisi teid,
mis ei kutsu ainult meid.
Vaid muremõtted vaja matta,peita
ja uued elumõtted leida.
Hingesopi sügavustes heida,
nende teede otsad vaja leida.
Milledes peitub Õnn ja Armastus!
Kord ilm on ilus,kord jälle paha,
Täna tõesti olen väsind,
ei jõua tõsta jalgu,käsi.
Päev kadumas on õhtu uttu,
öö saabumas on ruttu,ruttu.
Homme koidab taas uus päev,
eks me silmad alles näe,
rõõme lahkelt külvab ta,
muredest ta jagu saab.
Päikse kiired hellusega,
sinu peakest paitavad
ning siis väike tuuleiil,
sinu juustes sasib siin.
Nagu ütleb vanasõna,
sel ei ole paha kõla.
Kes elus vaikselt sõuab,
see ka kaugemale jõuab.
Vaikne öö on tasa jõudnud,
Kuidas keegi teaks,
kuidas tast hoolin?
Kuidas mõttelend ülevalt,
auku südamesse puurib.
Ja kui ei tea ta nimegi veel,
pole käsikäes käinudki veel sel teel.
Ja kui ta ei tea mu tunnete süsti,
kuigi ma ootan ja hoian pea püsti.
Kardan mõnda tal öelda,
kartes saada talt EI.
Nii õiget aega lootes,
kõik muutumas.....,lein.
Igatsus!
Mul südames keipeldab üks tunne,
see on sügaval,mu hinge sees,
ei tähenda see mitte mingit õnne,
pigem muret kripeldamas sees.
See piinab,masendab ja karjub,
mu südamesse jätab pahad varjud,
ei lase öösel saada minul und,
ja piinab päeval,vahel iga tund.
Kuid leian lohutust ma lohutajast,
kes lohutab mind,omast vabast ajast.