Sa tulid sel õhtul
ja embasid mind,
siis veel ei teadnud ,
et armastan sind.
Nüüd oled sa läinud,
veel nutab mu hing.
Ja ikka sa ei tea,
et ARMASTAN SIND
Ma silmitsen valget vaipa,
sest pole midagi teha.
Mõtlen vaid sulle,
sest ei oska midagi mõelda.
Ei saa magama ka minna,
sest pea on pulki täis.
Mida ma siis üldse teen,
mõtlen vaid sulle.
Su juksed lehvivad tuules kui hapra haavapuu lehed,
Su ilusad silmad säravad kui tulikuumad päikesed.
Su kaunid käed on kui jumala loodud
Su kaunid sääred on kui meistri poleeritud.
Su jutt on kui luuletustest võetud.
Su imekaunid huuled on kui suudlemiseks loodud.
Tahan olla surnud,
et oleks mind juba murdnud.
Tahan lõpetada piinad
ja tuua lauale peo viinad.
Kõik vihkavad mind,
kui mina armastan neid.
Ma armastan kõiki,
kuid vedelen nüüd põiki.
Tahan mürki juua,
või hoopis ennast üles puua.
Olla üleval taeva serval,
või surnult teepervel.
Tean, et kõikidel oleks parem,
kui minust oleks alles vaid varem.
Oleks ma tulnud selle peale varem,
oleks kõigil praegu juba parem.
Ole hea ja kirjuta kommentaar milles on mälestus sinust ja minust. Isegi kui me tihti ei räägi. See võib olla ükskõik mida tahad, head või halba. Kui oled selle teinud, pane see enda päevikusse ja üllatu või ehmu mida inimesed sinust mäletavad..........................