Дневник пользователя Monika
Hoolin neist väga, tihti teen aga neile haiget, on see kogemata või mingi alateadvuslik põhjus. Ei tahaks nii ja siis vabandan ja siis tunnen ennast veel halvemini. Oodataks justkui minult enamat kui ma võib-olla väärt olen. Tihti naerdakse mu mõttekäikude üle, naeran kaasa, endal süda nutab...
Mu lemmik aastaaeg siiani, üldse ilus, hormoonid möllavad ka muidugi. AGA...ärgem seda väga kiiresti nautigem, üks siin(khm mina ise) jalutas kevaderiietes ja nüüd tee mis tahad ei saa enam piuksugi kõrist välja, kurk valusamast valusam jms hädad. Seega läheb jupike sellest ilusast ajast jälle kaduma...Mina kui tuntud õiendaja(küsige neiu marceljesa käest kui muidu ei usu) igatahes manitsen ettevaatusele:)))