Igaüks meist vajab kodusoojust,
südamesse päikest, mis ei looju.
Puhtaid mõtteid, millest hing saab valgust,
kaunist jõuluaja algust!
Imelisi jõule!
Ma soovin, et me mõtleksime iga sõna üle, misme lendu laseme. Ka vihahoos. Et me ei oleks kurjad ega kadedad. Mis siis sellest, et kellelgi läheb paremini kui meil. Tegelikult on ju elus kõige olulisem see, et oleks tervist ja sõpru ning leib laual. kõige rohkem: et teie lähedased oleksid teiega ja et te ei peaks muretsema ei enda ega lähedaste tervise pärast.
Imelikult astub alla
kevad kellukesi tilistades,
paneb aralt maale ühe talla,
teine jalg jääb õhku kumisema.
Ning siis läheb rõõmsalt vilistades,
ikka õhus üks ja teine maas,
järgi vilistab ja õitseb aas,
hakkab kõikjal särama ja sumisema.
Tule, pääsu, teeme endal pesa
räästa varju, roogu, ristinuppudesse.
Lõoken, kui lõhnab karikakrais kesa,
Minu laul saab üle sillerdama.
Minu laul on arm, see kullerkuppudesse
paneb mett ja kulda, lükib õide puud,
avab lindude ja laante, vete suud.
Tule, päev ju hakkab pillerdama.
(Henrik Visnapuu)
elu on kui möllav meri
kord peksavad lained
kord paitab tuul
kord karm ja valulik
kord leebe ja rahulik
elu on kui tormine taevas
kord tumehall ja pilves
kord päikseline ja selge
kord tuuline ja valulik
kord tuuletu ja rahulik
elu on kui lõõmav tuli
kord metsik ja põletav
kord vaikne ja soojendav
kord julm ja valulik
kord leebe ja rahulik
kord möllav,
kord tormine,
kord lõõmav...
Ühes külas polnud kaua aega vihma sadanud ja nii otsustas kogu küla koos palvetada, et hakkaks lõpuks sadama. Ettenähtud päeval läks kogu külarahvas keskväljakule. Ainult üks väike poiss võttis kaasa vihmavarju. See on USK
Kui te lapsega mängides viskate ta õhku, siis ta naerab rõõmsalt ja vaatab vaimustunult ringi, sest ta teab, et te püüate ta kinni. See on USALDUS
Igal õhtul heidate te magama ilma mingi garantiita, et hommikul
ärkate, kuid sellele vaatamata keerate üles äratuskella. See on
LOOTUS
.Iga päev teeme me plaane tulevikuks, vaatamata sellele, et meil
pole aimugi, mis sündmused toimuvad homme, nädala pärast, kahe
tunni pärast. See on VEENDUMUS
Me näeme iga päev, kuidas inimesed tülitsevad, petavad, vihkavad ja lähevad lahku. Me mõistame, et vaevalt õnnestub meilgi seda vältida. Sellele vaatamata me abiellume. See on ARMASTUS
Mõnikord mõtted koormaks.
Nende eest ei tea kus kohta põgeneks või roomaks.
Kord nad vallatud ja kelmid, ülearu uljad.
Siis ei suuda vaos neid hoida ohjad ega valjad.
Kui sa tahad, et su tuju tusaseks ei muutu,
ära siis neid muremõtteid parem üldse puutu .
Tulevad naerumõtted, ära puikle vastu,
pane nad siis hoolsalt põue, tagavaraks tasku;)