Väljudes vetsust, keegi tiris mind vastu seina ning ei lasknud mind ära, see oli Dylan. ''Hoia must eemale. Ma ei taha sinu pärast probleeme!'' Ta karjus mulle vaikselt näkku. ''Mis probleeme? Sina oled see ainuke probleem siin!'' Ytlesin talle vastu. Dylan lasi järsult lahti ja k6ndis klassi k66ritades mind vihaselt.
Olime nüüdseks ära leppinud kõik koos Nicolega. Õhtu oli jõudnud kätte ja väljas oli kottpime. Kevin ja Tiffi olid koju naasinud, ning mina istusin ikkagi Dylani kõrval. Toa valgustas telekas. Ronisin Dylani kõrvale tema voodisse ja panin teki meile mõlemale peale.
Tere jälle kallid lugejad ja vabandan et pole kirjutanud pikka aega. On olnud palju tegemist ja reisimist. Jällegi ei saa ma kasutada 6 & y tähti, nii et peate kahjuks jälle leppima kuuega ja igrekiga. Siin ma siis jätkan (ja proovin ka vahetada klaviatuuri eesti keelde) ja suured tänud et olete j6udnud oodata. Rohelist ka paluks (;
Lõpuks ometi eestis, ning saan õ ja ü tähte kasutada! :D:D Vastik et mingid kuradi vahed tulevad kui ma vajutan space.. /; aga noooh!! siin on uus jutt ja rohelist kaa (;; kallikalli! PS. JEE!! eelmise sissekande hinne 129 (;;;
Otsisime igast toast Dylanit hyydes ta nime. Leidsin ta magamistoast, mis haises desinfitseerimisainele. ''Dylan!'' Karjusin nähes kuidas systal rippus ta käe sees ja ise oli laksu all. T6mbasin systa välja, ning ootamatult torkasin sellega kogemata ennast. Kevin tuli karjumise peale magamistuppa ja hakkas Dylanit äratama.
Hõõrusin varukaga kohta, kuhu ma torkasin süstla. Kõik paistis õnneks korras olevat. ''Helista kiirabi!'' Karjus…
Siis ma kuulsin suurt pauku väliskoridooris. Samas korteris ja samas trepikojas kus karjuti. Siis kuulsin ka teist pauku, need olid välisuksed. Välja astus tüüp, ning ta vaatas sinna pärani olevasse aknasse ja karjus ''Käige putsi k6ik nahhui!!'' Hääl oli tuttav. Tüüp k6ndis mänguvaljakule ja istus pingile, ehk otse minu ette. Nägin ta nägu ja sain lausa shokki, se oli Dylan..