Дневник пользователя klaudija

Ma tahan hoida sul käest,
sinuga ronida ülesse mäest.
Ma tahan tunda su puudutust,
tahan tunda su armastust.
Tahan kuulda su ilusaid sõnu,
tahan sellest kõigest tunda mõnu.
Tahan joosta su käte vahele,
ja et siis oleks aega vaid meie kahele,,,,

kord armastasin ühte meest,
nii väga,et andsin kõik oma südamest.
mees aga hoidis eemale
ei hoolinud nendest tunnetest.
mina ootasin ja lootsin kuulda,
ainult kolme sõnakest,,,,
mees aga ei lausunud neid kunagi.
kord aga jalutasin teel väikesel
tuli auto ja seal oli see mees.
polnud enam mind,kes armastas seda meest.
siis ühel päeval,seisis see mees,kolm punast roosi
mu haua ees.
ja ütles need sõnad nuttes oma südamest,,,
aga mind enam polnud ja lahkusin
armastades seda meest,,,,
kas tõesti peab lõppema minu armastus,
selle mehe vastu ,,,,,surres,,,,,

armastus on siis,kui ma võtan sind nagu sa oled
ja nii ma teen.
see on armastus,kui ma ei saa mõtteid sinult,
ja nii see on,oled mõtteis koguaeg.
armastus on siis,kui ma pean sulle helistama
ja seda ma teen.
armastus on see,kui ma teen kõik et sind korrakski näha,
kui vähegi võimalik siis nii ma ka teen.
armastus on see,kui ma näen sind unes
ja näen ja pea iga öö.
armastus on see,kui ma ei saa sinult silmi,
ja ei saa,kui pole sind siis vaatan pilti.
see on armastus kui ma õnnest naeran
armastus on see,kui me peame üksteisele,
lihtsalt silma vaatama.
armastus on see,kui tahan olla koos sinuga,
ja seda ma tahan,,,,
vaat see on tõeline armastus,,,,,

Kallis,,,,,kas tead,
Armastus ei ole asi,
mida leiab igast poest.
Armastus ei ole see,
mida võid sa lõhkuda.
Armastus on parim asi,
mis meievahel võis juhtuda.
Kallis kas mõistad,,,kui jh,
siis näita seda,,,,,,

oled mulle kõik,
nii valu kui rõõm.
vahel vaikne ja leebe
vahel tormine tuul.
oled tumedas taevas kuldkollane kuu
tähtede säras ja punetav suu.
nii palju on öelda,kuid tõrgub mu keel,
neid sõnu ei julge sul öelda ma veel...

siis kui silmad suled sa,,,,,,
olen sinu juures ma,,,
vaikselt sinujuurde hiilin,,,,,,
nii ma ületan kõik piirid,,,,
käega silitan sul pead,,,,
olematuks muudan vead,,,,
kui kord lahkuma ma pean,,,,
hing on haige seda tean,,,,,
kuigi kõik see oli uni,,,,
sellest pisar silma tuli,,,
kui kord jälle silmad suled,,,,
sinujuurde peagi tulen,,,,,

vahel on tunne,et olen sul jalus,
vahel on tunne et tüütan sind.
kui sa vaid tahad,ja seda mult palud,
ma eemaldun sinust,kuigi see on väga valus.
ma püüan sind mõista,ja endast kõik anda,
kuid lahkumineku koormat ei suuda ma kanda.
sind armastan ma selleks liialt palju,
ja elada sinuta,,,,ma iial ei harju.
kas taipad sa ja mõistad mind,
ma südamest ju armastan sind.

seisa mu kõrval,et tunda su lähedust,
vaatan su poole et tunda su armastust.
vaata mul silma,kas segi läheb mu pea,
mida mõtlen ei mõista,mida räägin seda tean.




sajab vihma,kasvab rohi,
sind armastan,aga vist ei tohi.
ränk on kallima kaotamine
veel rängem sinu unustamine.


ma võin ju karjuda vaikida,
aga sellest ei ole kasu.
ei tea kas sõnad,ja tunne mis kuum
ei aita mind jumal,ega armastus suur.


kui sa tiuleks sellel õhtul,ja embaks mind
siis ehk usuksin et sinagi armastad mind.
kuid pole sa tulnud
nutab mu hing.
kas tõesti sa ei mõista
kui väga armastan sind,,


miski pole ilusam kui armastus,
miski pole piinavam kui teadmatus,
miski pole valusam kui ootamine,,

kord oli mul kõik,hea elu,õnn ja ka armastus.
siis äkki kõik kustus,järele jäi vaid kurbus ja masendus.
nüüd kõnnin ma ringi kui närtsinud roos,
kas kunagi lõpeb mu kurbus ja vaev,,,
seda teab vaid tuul,,,,

sa oled kui õhtune päike,
nii kaunis kui sireliõis.
sa oled kui lilleke väike,
mis üleni okkaid täis.