Дневник пользователя Rinzu09

Ma kardan, et kaotus viib mu meeled
kuid näen, et soovid lahkuda
võin rääkida tuhandetes keeltes
kuid enam mind ei mõista Sa

Nii kaugel mu juurest Sa
kuid tunnen Sinu soojust
nüüd jälle ma meenutan
neid hetki, mis oled toonud.
Nii kaugel mu juurest Sa
Kuid tunnen Sinu soojust
Su samme ei kuule ma
on vaid read, mis Sinule loodud

Sa vist ei tahagi mind mõista
sest oled valind uue tee
veel proovinud Sult andestust ma võita
kuid nii mõttetu näib see

Nii kaugel mu juurest Sa
kuid tunnen Sinu soojust
nüüd jälle ma…

Heliseb telefon, tüdruk kiirustab selle peale kohe telefoni otsima ning leiab selle nagisse riputatud jaki taskust . Ta vaatab telefoni display'd ja lihtsalt naerab õnnest , kuna talle helistab jälle see kõige kallim, ei loe eriti, et viimased kuus kuud on ta juba talle igapäev helistanud, kuid see tunne on siiski imeline, teades, et see poiss on minu oma.
Peale päris pikka ootamist võttis tüdruk lõpuks telefoni vastu ,