Дневник пользователя Kratt71
Ma tean,et sa oled olemas...Ma ootan sind...Ma näen sind unes...Ma tean,et sa oled kallis mulle inimene...Ma igatsen sind väga...Ma olen õnnelik,et sa oled olemas... ma loodan,et me kunagi sinuga kohtume ...Ja varsti ongi see päev...Ma naeratan sulle...Sa naeratad mulle vastu...Ja me lepime,et oleme sõbrad...Juba kuu pärast suhtlemist sinuga...Ma ütlen sulle,et oleme parimad sõbrad.... ma ulatan sulle käe ja ütlen...Oleme BEST FRIENDS FOREVER...Sa oled nõus...Ja varsti sa jälle sõidad kuskile ära...Mul tulevad pisarad silma...Ma olen nii õnnetu...Me tuletame meelde mis meie sõpruses head oli...Ja sa lubad,et sa tuled hiljem tagasi ja me taas kohtume...Ja jäämegi BEST FRIENDS FOREVER eluks ajaks...
Soovin kõigile rahulikke jõule ja õnnelikku uut aastat!;)
Tuimalt tiksub kell,
sest tal ei ole ruttu,
viimne leht veel langeb raagus puult.
Käed varjamas mu palgeid,peitmaks nuttu,
leidsid pisarad vaid palvesõnul suu...
Armastan kedagi
kuid ta ei tea seda
vihkan kedagi
kuid ta ei tea seda
tahax midagi
kuid ei tea mida
vajaxin miskit
kuid ei tea mida...
või kuidas seda saada...
Silmad märjad, hing on puru
enam sult ei miskit nuru
lollix teha üha oskad mind
kas üldse südant sisaldab su rind
äkki jumal kiiruga
on unustand sind südamega varusta
mix küll olin nõnda rumal
ütle palun mulle jumal
mix ma teda usaldasin
oma südamesse lasin
ütle mix tast hoolisin
supermehe temast mõttes voolisin
oli parem sõber ta
nüüd ta vist vaid irvitab
et olemas üx neiu rumal
oh aita mind sa armas jumal
POLE MINU HINGEL SÜÜD
"AITA MIND!," MU HUULIL HÜÜD
AITA, ET EI LANGEX MA
MASENDUSSE SÜGAVA
sealt vaevalt välja ronisin
kui uusesti sinna sisse kukkusin
| Peeglist möödudes peatub mul endal pilk oh, kuida tahax tema jaox olla see täiuslik kuid kahjux pean peeglis nägema seda ei ole nii ilus enam mu keha see oli täiuslik aastate eest ei teagi mis endaga nüüd teha mu silmad niiskuvad silmaveest elu tundub nii ebaõiglane tahan täiuslik olla temale.... ei ole alati tähtis ilu sisemine ebatäiuslikkus vahel tõrjub eemale... | |
|
Ma ei maksa midagi aga olen väärt palju, ma rikastan neid, kes mind saavad, tegemata vaeseks neid, kes mu ära annavad. Ma kestan ühe hetke aga mälestus minust võib kesta terve elu. Ma olen puhkus väsinule, lootus meeleheitnule, päikesekiir kurvale ja parim vastumürk murele. Mind ei saa osta, müüa, laenata ega varastada, sest ma ei oma mingit väärtust enne kui ma ennast kellelegi annan...Eilne on ajalugu, homne on müsteerium, tänane päev on kingitus,nii et... :)
Hing on haige ja segaduses...
Kas jätta või võtta ta?
kas võidelda või anda alla?
olen ju korduvalt poolele teele talle vastu tulnud
ta pole seda hinnanud
ta pole sellest midagi järeldanud
ta ehk ei aimagi...
või siis aimab ja naerab mu üle?
Oh, kust vaid vastuseid saada
kui küsida mitte ei julge...
kuid samas kardan isegi vastust
kardan iseenda tundmusigi...
kardan midagi teha
või tegemata jäta...
kas võtta või jätta....selles on küsimus!?
Küünavalgel üksinda istudes õhtu eel
mõteldes Sinule...
soojust õhkab küünlaleek
tea, et Sinule mõeldud on see.
Ta saadab soojust kaugusse
kaugelt mõeldes vaid Sinule.
Pikad varjud elustab seinal see küünlaleek.
Täites ootused.
Koos olla saame taas...
silma sügavalt vaatan Sul ma.
Üksinda istudes mõtlen ...
Jälle Sinule