Дневник пользователя metsatroll

 Tähista siis seda päeva, ära eest tal põgene. Sest nii metsas, mäel kui põllul inimene vananeb

Ei jaksa ma soove nüüd peita
See üksindus haiget teeb
Su juurde vaid tahaksin heita
Sind lihtsalt hoida veel
Su pilk sellel õhtul
Su hääl justkui kaja
See miski tõi kokku meid
Ei teadnud mis juhtus
Vaid tundsin et vajan
sind rohkem kui kedagi teist

Elu on lühike - riku reegleid: hüvasti jäta kiiresti,

Langevate pisarate taga on raske märgata naeru,
pisaratega
väljendatakse sageli kurbust või raevu.
Juhtida elu teiste kõrvalt on
kerge,
kui enda mured uputad sa merre.
Tea,et vaikides me ei mõista
teineteist,tea,et vaid rääkides saavad teised aru meist.
Ära muretse
ning näita oma hingelist valu.
Ära vihka,vaid andesta ja andeks
palu.

Ma näen aga ei vaata,
ma lepin aga ei kaota.
Ei mõtle sinule kui silmad sulen,
ometi unenäos su juurde tulen.
Armastan päeva, kuid öösiti ärkan,
olen hajameelne aga kõike märkan.
Reegleid järgides nad purustan,
kõiki mäletan, vahel iseennast unustan.
Olen tugev, kuid vajan sind,
olen tuvi, vahel sinilind.
Kallistan aga ei puutu,
olen muutlik, kuid ei muutu...
Joostes paigal seisan,
naeratades pisaraid peidan.
Olen kerge aga rõhun,
tahan luua aga lõhun.
Olen eksinud, kuid su leian
lasen minna aga südames hoian...
…

Sa tuled mu juurde ainult siis
kui sul hetkel
kedagi teist ei ole.
Sest sa tead,
et ma ootan sind
Ma ei tõuka sind eemale,
sest kardan sind kaotada,
lõplikult
Aga
ma ei suuda enam,
su külm
ja ükskõikne käitumine
teeb väga haiget.
Ma ei
taha sind
jäägitult endale,
ihkan vaid pisutki rohkem
soojust
Aga sa ihkad alati
midagi kättesaamatut,

Sa ei suuda
püsida minuga,
igakord kui sa jälle
lähed
viid sa minust kaasa kõik
ka selle mis sulle
ei kuulu

Miks ei usu sa,
et ka mina kannatan.
Mks ei usu sa,
et ka mina armastan.
Miks ei usu sa et,
suudan hoolida
ja et sind väga vajan ma..
Miks arvad et,
olen südametu olend
ja ei vaja armastust.
Kui sa ei usu, armasta,
siis sa unusta ja kannata!

Armastus on tunne,mis koosneb ühtaegu
Ärevusest
hellusest ja turvalisusest

Ükski sõna ei väljenda nii palju armastust,
kui teevad seda silmad

Elus on vaid üks õnn
armastada ja olla armastatud

Ma mõtlesin peale viimast korda, et ma ei armu enam eales. Mitte kunagi. Mälestus üürikesest õnnest
ja selle ootamatust lõpust oli elavalt meeles. Noore tüdruku illusioonid said suht ruttu
täiskasvanud naise reaalsuseks. Armastus tuli, kestis ja kadus. Jah, alguses olin kui liblikas, kes
võis lennelda ühelt lillelt teisele, nautides nende ilu ja nautides õnne. Öö saabudes aga olin kui
õhku lennanud õhupall, mis tuule käes sihitult triivis

Mõtlesin, et enam ma ei armu. Et ei taha enam armuda, kuni Sina mu ellu tulid. Päieksepaiste keset
sünget talve. Ainuüksi Su naeratus oli kui päike minu jaoks, mille paistel sain ennast soojendada.
Kui Su naeratus oli vaid minu…