Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.Loe lähemalt ›Nõustun
Kuidas kasvatada kanepit?
Et kanep on vaikselt aga kindlalt võtmas tagasi oma kunagist tugevat positsiooni põllukultuuride seas, nii tarbijaskond kui toodete arv on kasvuteel, siis on põhjust rääkida tööstusliku õlikanepi kasvatamisest.
Sel aastal on Eestis kanepi külvipind hinnanguliselt 2000-2500 hektarit. Kasvatavad nii suurtootjad, näiteks on tänavu Sadala Agros maas üle 400 hektari kanepit, aga ka väiketootjad kel vaid mõni hektar põldu. Uurisime Perfect Plant OÜ juhatuse liikmelt Ago Siinerilt kuidas tööstuskanepit kasvatada.
Praegu Perfect Plant OÜl endal enam kanepipõlde ja sobivat põllutehnikat pole. Küll aga on eelnevatel aastatel ise ka kanepit kasvatatud ja osatakse huvilistele nõu anda. Hetkel tegeleb Perfect Plant OÜ kanepiseemne müügiga ning kanepitoodete kokkuostu ja turustamisega, olles nii erinevate väiketootjate peamiseks partneriks turustuskanalite leidmisel.
"Oleme 2005. aastast tegelenud tööstuskanepiga Eestis. Ostame hetkel kokku ainult siin kasvatatud kanepiseemet. Edasist töötlemist teostame ja tooteid toodame ise, omades sel viisil paremat kontrolli toodete kvaliteedi, säilivusaegade ja maitseomaduste üle. Kanepikiududega me hetkel ei tegele. Toodetu peamine sihtturg on täna siiski Euroopa, vähesel määral on olnud kliente ka Venemaal," tutvustas Perfect Plant OÜd Ago Siiner.
Eestis kasvatatakse enim tööstuskanepit 'Finola'. "Soovitame kasvatada kanepisorti 'Finola', mis liigitub seemnekanepiks. Sort 'Finola' on madala kasvuga, kanepisortide lõikes hea saagikusega ja lühikese vegetatiivperioodiga meie kliimasse hästi sobiv kanepisort. Koristada on seda võimalik olemasoleva tehnikaga ehk tavakombainiga," soovitas Siiner ja lisas, et kanepikasvatuse juures ongi keerukaim koristusprotsess, sest kanep võib olla kombainile üsna kurnav, ummistades heedrit ja seepärast tuleb koristada aeglaselt ja hoolega.
Külviseemne hind on vahemikus 8,75 - 10 eurot kilo. "Hinna määrab ära ostetav kogus. Kulu hektarile on olenevalt idanevusest 20 - 30 kg/ha. Seemnesaagi kokkuostuhinnad on täna vahemikus 1,8 - 2,0 eurot/kg sertifitseeritud maheseemne eest ja 1,4 - 1,6 eurot/kg tavakasvatusest pärit saagi eest. Keskmine saagikus esimestel aastatel on olnud 800 kg/ha (kuivatatud ja puhastatud seemet), kogemuste kasvades võiks realistlik olla 1000 - 1200 kg/ha, võimalik on ka 1,5 tonni/ha, maa peab olema hea ja toitaineid peab olema piisavalt," rääkis hindadest ja kogustest Siiner.
KUIDAS KASVATADA
Vajab palju toitaineid. Kanep on suure biomassi tõttu suure toitainetevajadusega taim. Reageerib hästi ka sügisel antud orgaanilisele väetisele. Tugeva juurestiku tõttu suudab toitained omastada väga sügavatest mulla kihtidest. Hea toitainesisaldusega muldadel soovituslikult 50-70 kg N/ha, madalama toitainesisaldusega põldudel 70-90- kg N/ha. PK-väetisi vajab taim generatiivorganite moodustumise alguseks, ent neid võib samuti anda külvijärgselt (külvi ajal) koos lämmastikväetistega.
Kuna 'Finola' annab vähem kuiva vart ja lehe biomassi (~ 5t/ha) kui teised kanepisordid, vajab ka vähem väetamist, praktikas on vaja hea saagikuse saavutamiseks ~ 50 kg N/ha. Suuremad N kogused tõstavad taime kõrgust ning lükkavad edasi saagi valmimist, kaaliumi looduslikest kogustest aga tavaliselt piisab. Seemne kasvuks oleks veel lisada vaja fosforit.
Muld: Kanep kasvab edukalt väga erinevatel muldadel. Kõige paremini sobivad kõrge toitaine- ja huumusesisaldusega kergema lõimisega mullad.
Külv: 25. aprill - 25. mai, kui muld piisavalt soe ja kuiv. Kanep tärkab 48 tunniga. Sobiv külvisenorm ~30 kg/ha. Suurema tiheduse juures võivad varred minna liiga peenikeseks ning langeda saagikus. Sobiv külvisügavus 1 - 1.5 cm.
Külvi ja koristuse vahel: Kanep ei vaja külvi ja koristuse vahel mingit hoolt. 'Finola' kasvatamisel ei ole vaja herbitsiide ega pestitsiide, taim tapab umbrohu loodusliku konkurentsiga valguse pärast. PRIA ja taimekaitseinspektsiooni ametnikud käivad 10 päeva pärast õitsemist proove võtmas, testimaks THC toimeaine sisaldust kasvatatud taimedes. 'Finola' vastav näitaja jääb alla EU poolt ette kirjutatud 0,2% piiri. Tähelepanu peaks pöörama aga rändlindudele, kelle huvi kanepipõllu vastu kasvab võrdelises seoses seemnete valmimisega, samuti on linnud varmad naasma samasse kohta ka järgnevatel aastatel.
Koristus: Koristusküpsuse saabumise hindamisel võtta aluseks, et hinnanguliselt 80% seemnetest on valminud (rohekas-pruunikad, käes hõõrumisel ei ole piimjad, põld mustjas-hallikas). Ajaliselt leiab see aset umbes kuu aega pärast emastaimede õitsemise algust (115 - 120 päeva alates külvist). Finola lühikese kasvu tõttu on võimalik seemnete koristus läbi viia teraviljakombainiga. Üldiselt ei tohiks taime ülemise kolmandiku koristamisega probleeme tekkida, kui koristamisele on eelnenud vähemalt kaks-kolm kuiva päeva. Kui aga jätta saak põllule taime täieliku suremiseni, on varrekiud väga tugevad ning võivad tekitada masinatele teatud probleeme.
Järelejäävate varte niiskussisaldus pallimisel võiks olla alla 20%. Põllule jätmine suurendab küll mulla orgaanilise aine sisaldust, kuid võib põhjustada liiga vähese mikrobioloogilise kõdunemise tõttu probleeme põllu kündmisel järgmisel kevadel (püstised varred lihtsalt ei kõdune veel piisavalt ära).
Kuivatamine: Kui seemned on kuivatis, tuleb täpselt jälgida seemnete temperatuuri, mis ei tohi mingil juhul tõusta üle 35 kraadi säilitamaks kvaliteeti. Seemneid tuleb korralikult õhutada. Seemned tuleb kuivatada niiskusesisalduseni maksimaalselt kuni 9% ning säilitada kuni edasi tarnimiseni sobivates tingimustes. Kiire kuivatamine kõrgematel temperatuuridel võib seemned lõhki kuivatada või neid muul moel kahjustada, viies küllastumata rasvhapete oksüdatsioonini seemnetes ning seemnete üldise väärtuse languseni. Peale kuivatamist tuleb seemned puhastada.
Nagu ka teised kanepisordid, on 'Finola' suurepärane ringluskultuur, sobides eriti ka n.ö. orgaanilise põllumajanduse süsteemidesse ning andes suurimat efekti umbrohutõrjes. Oma kiire kasvuga umbrohu lämmatav kanep peaks andma positiivsema tulemuse kasvatades seda enne teravilja või juurvilja ja teraviljade vahele, vältida tuleks rapsile (sh teistele ristõielistele) järgnevust.
Allikas: Perfect Plant OÜ
Õpi teistelt kasvatajatelt. Kui on plaan alustada kanepikasvatusega, siis on tark minna ja uurida kogemustega kasvatajatelt täpsemalt agrotehnika kohta. "Keerukas võib olla külvi ajastamine ja külv iseenesest. Külvata ei tohi liiga vara, tavaliselt külvatakse kanep kultuuridest kõige viimasena. Maa peab olema korralikult üles soojenenud, ööpäeva keskmine mulla temperatuur peab olema vähemalt +10 kraadi. Külvi puhul on oluline et seeme ei satuks liiga sügavale mulda - 1,5 cm on piisav, üle 2 cm on juba palju. Kanepi külvi on tihti võrreldud rapsi külviga," selgitas Siiner. "Koristada saab olemasoleva tehnikaga, erinevad kombainid taluvad kanepit erinevalt kuid põhiline reegel on, et ei tohi kiirustada. On tehtud juba mitmeid katseid ka demokombainidega ja tehnikamüüjad on järjest enam ka sellest kultuurist teadlikud. Kanep toob tavaliselt välja kombaini nõrgad kohad. Koristamine võibki olla pigem kurnav tehnikale. Peale koristamist on vajalik seemned saada minimaalselt 24 tunni jooksul kuivatisse - oluline on et seemned ei jääks autokasti või kombaini punkrisse umbselt seisma. Koheselt kuivatamine ei ole oluline, vajalik on seemneid õhutada.
Kuivatamine keerukas ei ole, tuleb ainult jälgida, et kuivatamisel temperatuur ei tõuseks üle 35 kraadi. Siineri sõnul võib olla ka sorteerimine keerukas, oleneb sellest milline on olnud põllu olukord. "Korraliku kasvu ja saagikusega põldu koristatakse kõrgemalt ja umbrohuseemet, kui seda on, tuleb juba iseenesest vähem kaasa. Halvema saagikuse ja madalama kasvuga põllult korjatakse jällegi rohkem kaasa ka umbrohtu. Väga raske on välja saada konnatatart, ka põldsinepit. Üldiselt oleme siiani aga hakkama saanud ning Eesti seemne kvaliteeti pigem kiidetakse," rääkis Siiner.
Niiskus 7-9%, üldpuhtus min. 98%, õli sisaldus min. 30%, vabad rasvhapped max. 1,5% - on minimaalsed kvaliteedinõuded kanepiseemnele. "Õlisisaldus ei olegi 'Finola' sordi puhul nii oluline kuna see väga ei kõigu ja kasutusotstarbeid on mitu, mis õlisisaldusest otseselt ei sõltu. Täpsemad kvaliteediparameetrid lepitakse vajadusel kokku lepingu või eraldi kokkuleppega. Toiduks kasutatavate kanepiseenmete puhul analüüsitakse ka taimekaitsevahendite jääke ehk nende puudumist. Kuna kanepitoodete klient on tavaliselt keskmisest tervislikum toituja ja ka teadlikum keskkonna suhtes, on oluline seda jälgida," ütles Siiner.
Kanepikasvatus sobib ka väike-ettevõtjale
Valgamaal Pukas kasvatavad ema ja tütar, Annika Hendrikson ja Mari-Liis Hendrikson, kanepit kahel hektaril. Maa on renditud, tehnika on renditud aga siiski näib asi ennast ära tasuvat, sest toodetu müüakse ise erinevatel laatadel.
"Oleme algajad, asjaarmastajad. Kasvatasime kanepit esimest aastat kodukohas Valgamaal Pukas. Põldu on meil 2 hektarit ja selle rentisime. Seemne ostsime Perfect Plant OÜst. Külvasime eelmisel aastal 1. juunil tavalise viljakülvikuga, 50 kilo seemet läks kahele hektarile. Meie ei väeta, mahetootjad ka veel ei ole, kuigi see plaan on. Kombainiteenuse tellisime teenusena," rääkis Annika Hendrikson.
Midagi väga keerulist naised kanepikasvatuses ei näe. "Raske oli määrata koristusaega, pool põldu tundus olevat valmis ja teine pool alles toores ja keeruline oli leida ka kombainerit, kes seda ajamahukat koristust nõus oli tegema. Meie põldu, kahte hektarit, võttis kombain peaaegu terve päeva," lisas Mari-Liis Hendrikson, kelle idee oligi kanepit kasvatama hakata, sest esimesi kanepipõlde nägi ta Ameerikas reisil käies.
Tooteid, mida kanepist teha saaks on palju. "Meil käib pidev tootearendus. Katsetame enda peal ja üritame kõik mis kasvatasime ära töödelda. Vaid varred jäävad kasutamata," rääkisid ema ja tütar.
Nii on tehtud seemnetest jahu, millest hiljem tehti leiba ja muffineid. Samuti on pressitud õli, seda küll teenustööna taas. "Seda teenust pakub Eestis näiteks Kaarli talu Väike-Maarja lähistel. Meie oleme nende abi kasutanud," lausus Annika Hendrikson. "Kui kanepiseemnetest on õli välja pressitud, siis teeme järelejäänud massist näiteks kalasööta, pressime massi kokku graanuliteks, kuivatame ja valmis".
Mari-Liis Hendrikson täiendas, et on katsetatud teha ka kosmeetikat, näiteks kreeme.
"Oleme proovinud teha ka kanepipiima mustikaga aga selle säilivusaeg on väike, vaid 4 päeva. Maitses samas väga hea. Proovisime ka toorshokolaadi kanepiseemnetega. Kogu aeg käib tootearendus," ütles tütar.
Meelika Sander-Sõrmus
meelika@pollumajandus.ee
Põllumajandus.ee juht
PÕLLUMAJANDUS.EE TOETAJAD:
RAADIO ETTEVÕTLIKULE INIMESELE
Комментариев пока нет.
Будь первым - напиши свой комментарий.