Inimene on kõige õnnelikum ikkagi siis kui tema elus on vaimne ja materiaalne pool tema jaoks sobivas ja vajalikus tasakaalus. Paraku tekib vahel supermarketis just selline tunne nagu see mulle teadmata autor on väga tabavalt kirjeldanud.
Las saada supermarketitest pealegi siis kirik, kus kogudus on kogunemas taas,
et teha oma päeva ainus vaba valik seal valikute hulgast, mis riiulitel maas.
Las saada kassaaparaatidest me altar ja usutunnistuseks pangakaart.
Ja järjekorras seistes hardalt ka iga viimane kord esimeseks saab.
Tänan!
Meeldivat talveõhtut sullegi!