22.02.2012
Vihka mind 2
26, Espoo, Финляндия

Kell tirises ja panin oma koolikoti lauale, et raamatuid välja võtta. Kõik vaatasid mind ikka sellise pilguga, nagu ma peaksin ära minema. Pööritasin ainult silmi. Hetke pärast märkasin mingit kuju enda kõrval. Se oli see sama kutt kes mind ära tõukas, kui ma komistasin. Vaatasin teda vihaselt. Tema vaatas täpselt samamoodi.

''Mida?'' Küsisin, kuna ta jõllitas mind vihaselt.
Ta võtis mu laualt koolikoti ja viskas selle nurkka. Sain selle peale eriti vihaseks.
''Kobi minema'' Ta ütles vihaselt, aga samas ka väga rahulikult.
''Tsh..'' Pööritasin ainult silmi. Mis ta õige mõtleb.. et kõik teevad mis tema tahab,
give me a break. Tõsiselt, mis neid külainimesi vaevab. Mingi tõsine probleemo? Mõtlesin.
''Anna mu kott tagasi ja kobi ise sinna kust sa ka tulid.'' Ütlesin. Samas mulle tuli kõhe tunne,
kuna nägin silmanurgast kuidas terve klass jõllitas mind. Plika kes istus aknaääres, oli ainuke,
kes ei teinud asjast välja. Teine plika, kes istus tahvli ees, vehkis käega märgiks, et mine ära.
Ma ei teinud välja. Keerasin pilgu tagasi selle tüübi poole. Tema ainult naeratas mulle.
''Mhm.. Sa jamad vale inimesega.'' Ta ütles mulle. Hakkasin sellepeale naerma.
Tõsuin toolilt ja vaatasin talle otse silma. ''Norid mu kallal? Vale inimesega? See oli minu lause!''
Ütlesin karjudes üle klassi. ''Mis toimub, rahu nüüd. Istuge maha ometi, tund hakkab.'' Ütles õpetaja.
Nii ma ka tegin. Istusin tagasi sinna kust mind ära aeti. Tüüp seisis ikka mu ees. ''Kell kolm, kooli katusel, näema seal.'' Ta ütles ja väljus klassist. Õpetaja ei teinud sellest väljagi. Ei tea kas see on igapäevane asi, et pannakse poppi.

-
Tund oli lõppenud, hakkas vahetund. Nägin et kõik inimesed istuvad maas oma puntidega.
Otsisin siis oma nurga kuhu istuda. Kahjuks kõik oli täis, nii et läksin katusele. Kõndides sinna, tuli mulle meelde, et pean kohtuma selle kutiga katusel kell kolm. Naersin asja üle, kuna teatsin et keegi ei võida mind. Õnneks olen käinud Tae Kwon Do tundidel. Katusele jõudes, leitsin mugava istekoha ja istusin sinna. Nautisin kevadetuulest ja loodusehäälest. Kuulsin õrnalt muusikat ja vaatasin ringi, kust seda tuli. Nägin sama plikat kes istus minuga koos bussis, ja kes oli ka minuga samas klassis. Läksin tema juurde.
''Hei..'' Ütlesin. Tema ei reageerinud, kuna kõrvaklapid olid peas. Lehvitasin kätt tema näo ees et ta näeks mind. Ta nägi ja võtis kõrvaklapid ära. ''Mida!'' Ta lausa karjus mu peale. ''Ei ma lihtsalt tahtsin teretada, kuna oled mu klassikaaslane.'' Ütlesin ja naeratasin, kuigi tahtsin sisimas karjuda talle vastu.
''Tohib ma istun su kõrvale?'' Küsisin viisakalt. ''Mhm..'' Ta ütles. Panin oma koolikoti enda kõrvale ja istusin maha. ''Mis su nimi on?'' Küsisin. Ta vaatas mind vihaselt. ''Kui sa mind siia häirima tulid, võid sa samahästi ka ära kaduda.'' Ta ütles mulle ja pani kõrvaklapid tagasi pähe. Ma läksin vihaseks, kuid ohkasin kõik selle viha välja. Olin vait terve selle vahetunni istudes tema kõrval. Kui kell tirises, tõusin püsti ja hakasin klassi poole liikuma. ''Oota.'' Ta ütles mulle kui jõutsin juba selja keerata. ''Jah?'' Küsisin. ''Kui sa katusele tuled kell kolm, sa teed väga vale otsuse. Lihtsalt mängi et oled kaotanud ja otsi klassist endale uus koht.'' Ta ütles mulle. ''Haha, sa ei pea muretsema minu pärast.'' Ütlesin. ''Ise tead.. ma juba hoiatasin sind.'' Ta ütles. Mis siin katusel küll toimuma peaks, et tema mind hoiatab. Mõtlesin.

-
Tunnid möödusid normaalselt istudes selle kuti kohapeal.
Kell jõudiski number kolmeni. Tõmbasin veel ühe korra õhku kopsudesse, enne klassiuksest väljumist.
Seal mind ootasid kolm randomit plikat. ''Sina oled see Melinda!'' Ütles üks tüdrukutest.
''Jah, võid kutsuda Melliks.'' Ütlesin naeratades neile.
''Mell, sa tõesti tapad ennast ära kui sa sinna katusele lähed'' Ütles üks plikadest.
''Ma teen talle täpselt samamoodi tagasi nagu tema tegi mulle.. öelgu mis tahab,
mul on kaa omad õigused'' ütlesin ja naeratasin, et keegi ei muretseks. Nad vaatasid mind sellise
pilguga, nagu ma läheksin ennast ära tapma. Kõndisin koridooris, vaadates kuidas kõik jõllitavad mind.
Ma ei teinud välja. Jõutsingi katuseukseni. Avasin selle aeglaselt. Nägin seal kamp poisse. Teretasin ja kõndisin katusel vaadates ringi, kus on on see tüüp kes mind siia kutsus. Seal ta ongi. Ta istus värava kõrval mängides oma välgumihkliga. Kõndisin tema juurde kiirte sammudega, ta vaatas mulle otsa kavalalt. ''Nohh? Mis siin nüüd juhtuma peaks?'' Küsisin.














NO HELLOU, vabandan kui on palju vigasid, kuna mu eesti keel ei ole väga hea.
Olen elanud juba soomes aastaid ja hakkab ära ununema see eesti keel.
Loodan et meeldib jutt ja tänx. Hinnake kaa siis ikka ja öelge mida jutult ootate (;;;

123 просмотров
 
Комментарии

Комментариев пока нет.
Будь первым - напиши свой комментарий.

Дневники
Дневники обновляются каждые 5 минут