K6ndisin majade vahel. Koht oli joodikuid ja narkareid täis. Oli imelik m6elda, et yks nendest v6is olla Tiffi isa.. Olin ainult m6ttetes. Kevin ytles et Dylan on täpselt samasugune nagu ta isa.. ega see ometi ei tähenda et ta narkar on? Kysisin endalt ja ohkasin sygavalt. Kuidas ma neid kyl aitan.. Väljas oli kylm ja mul polnud kaa eriti midagi paksu seljas. H66rusin oma käsi kokku et mul soojem hakkaks. K6ndides joodikutest ja narkaritest mööda, ma nägin kuidas ilus valge maja paistis mu silme ees, see oli lausa silmi pimestav. Lähedale j6udes ma taipasin et see oli ainult bensiinijaam. M6tlesin ikka et v6iks ennast soojendama minna, seal sees pidavat ju kohvik kaa olema. Istusin vaikselt kohvikus ja uurisin kella suht tihti, kuna kell seitse tuleb esimene buss, mis viib kylasse tagasi. ''Noor preili, mida te nii hilja väljas teete?'' Kysis kassal olev mees.''Söön käbisid.'' Ytlesin ning naeratasin väärakalt, et ta mulle enam rohkem ei räägiks. tund aega kulus ja järksu kuulis kuidas klaasuks pani matsu vastu seina. Uksest sisse kukkus.. vaata aga vaata, meie Dylan. Ta nägi välja et ta oleks jälle täis olnud. ''Jälle sa kuradi loljakas siia tulnud! Kobi väljä siit, mine joo oma isaga! Kuradi joodikud!'' Karjus kassas olev mees ja näitäs näpuga ust. ''Just sinusuguseid ei taha keegi siia maailma!'' Kassamees jätkas. ''Dylan.. kas sa oled okei?'' Ytlesin vaikselt t6ustes pysti pingilt. ''Jajaja, ma olen väägha ohei! Ma lausa sittun sibulaid ja söön vaarikaid..'' Ta ytles naerdes. Samas ta silmad pööritasid igale poole, ning ta jäi maha pikali. ''Mida! Kas sina oled selle narkari s6ber!!?'' Karjus kassamees ehmunult. ''Ja mis siis kui olengi!?'' Karjusin vastu, ning yritasin saada Dylani pysti. Kandsin teda praktiliselt oma 6lal, ning tassisin ta pingile, mis asus kohe väljaspool bensujaama. Istusin ta k6rvale. Järsku ta hakkas kukkuma mu sylle. T6ugates teda tagasti, ta kukkus uuesti ja uuesti. Andsin l6puks alla, ning ta pea vajus mulle sylle. ''Miks sa nii 6hukselet riides oled?'' Kysisin, kuna tal oli ainult T-särk seljas. Ta ainult mumises vastu. Jäin vaatama ta käsi, kuna need olid mingeid täppe täis, nimelt veenide kohalt. ''Mida sa endaga teinud oled...'' Ytlesin ainult.

-

Kell j6udiski seitse, päike hakkas paistma, ning Dylan hakkas mu sylest ärkama. Tehes silmad lahti, ta vaatas mulle otse silma. ''Mida perset sa siin teed?'' Kysis ta mult ebaviisakalt. ''Nohh.. millest alustada.. Proovisin su stripparist 6de koju tassida, tema loomulikult ei tahtnud ja siis leidsin sinu otse mu silme eest, ning tassisin su siia pingile, siis sa jäid lihtsalt magama.'' Rääkisin talle terve jutu. ''Päriselt v6i?'' Ta kysis. ''Mhm..'' Vastasin. Sellepeale ta oli ainult vait ja t6usis istukile mu sylest. Hetke pärast me m6lemad nägime bussi ja hakkasime selle poole liikuma. Järsku Dylan t6mbas ennast natukene eemale, ning ropsis mugavalt. ''Sina kyll minu k6rval ei istu bussis..'' Ytlesin vaikselt.

Bussi minnes me m6lmead istusime k6ige tagumistele pinkidele. Mina v6tsin loomulikult meetri vahet temast. ''Mis sa ööbitki linnas iga päev v6i?'' Kysisin. ''Ei.. v6ibolla vahepeal. Tiffany v6tis v6tme kaasa.'' Rääkis Dylan.

-

Buss j6udiski tagasi korterite juurde, ning me hyppasime pealt ära. Olime paar minutit seistes mänguväljaku k6rval. ''Kuidas öeldakse?'' Ytlesin oodates kiitusi. ''Ära topi oma nina teiste ellu.'' Ytles Dylan ja k6ndis oma korteri trepikoja suunas. ''Ma tean et sa systid ennast.'' Ytlesin vaikse häälega. Sellepeale ta keeras ringi ja vaatas mulle vihaselt otsa. Seejärel ta vaatas oma pluuset, ning sai aru et ta oli täielikult vahele jäänud. ''Mis sa ootad et su elu läheb ilusamaks kui sa narkootikumi kasutad v6i?'' Kysisin t6siselt. ''Kuule linnalits, uuri enne elu. Sa ei tea ikka mitte midagi.'' Ta ytles mulle.

''Ei tea v6i? Ei tea v6i!!!?'' Karjusin k6va häälega, ning suundusin oma kodupoole. ''Oota siin!'' Ytlesin Dylanile ning kadusin hetkeks ära. Tulles tagasi Dylan seisis ikka sama kohapeal, k6ndisin kiiresti tema juurde. ''Anna käsi ette.'' Ytlesin talle. ''Misasja?'' Ta ei saanud aru mis toimub. T6mbasin ta käe ette, ning hakkasin laduma sadaseid ta käele. ''Mida sa teed?'' Ta kysis. ''Siin on sulle 1000 euri. Teenisin selle eelmisel suvetööl, kuid ma usun et teie perel läheb seda kindlasti rohkem vaja.'' Ytlesin. ''Jah ja seda kaa et, ma tean piisavalt seda elu siin.'' Ytlesin. ''Ma ei taha su räppast raha..'' Ta ytles, kuigi ta näost nägi ära, et ta t6siselt tahtis seda, ning kaa vajas seda. ''Kui sa oma halvast mainest tahad puhtaks saada, siis v6ta see raha, käse Tiffil l6ppetada see loll töö, kus ta mängib täiskasvanut, ning sina l6peta see joomine ja narkotsi kasutamine. Hakkasin vaikselt k6ndima trepikotta. ''Aitäh..'' Kuulis kuidas Dylan vaikselt sosistas mu selja taga.

Hei kallid lugejad (;;

Kas ma peaks jätkama yltse enam..

nii vähe lugejaid on :D

(Ma m6tlesin klubi tegemise peale (;;; )

Hinnake, kommige, roheline kui meeldis (y)

Kalli kalli (l)