Jälle noor 1 [Ei One Directionit]

28.06.2012

26, Espoo, Финляндия

/Palun lugege tutvustus, enne kui hakkate õiget lugu lugema/

Limpsisin magusasti viskit kristallklaasist ja suits ripendas teises käes. Laual oli pult, ning ma proovisin vahetada kanalit oma varvastega. ''Fakk..'' Ähkisin ja puhkisin, enne kui sain õige kanali käima. ''Selles saates me räägime, kuidas jätta mees maha kümnes päevas!'' Räägiti telekas. ''Kurat see saade oleks võinud aasta varem tulla.'' Mölisesin telekale. õnneks olen nüüd üksinda. Ma ei jõudnud enam ära oodata, millal ma saan sellest kahenaisepidajast lahti.

Veeretasin ennast diivanilt püsti, ning kõndisin poolpurjus külmkapini. Avasin selle, ning jäin rippuma selle külge. Otsisin sealt sokolaadi, mille olin pannud külmkappi. Nagu näha, ma armastan sokolaadi ja veel eriti siis kui ma olen totaalselt masenduses, kuna mu viie aasta abielusuhe läks persse.

Järsku helises magamistoas lauatelefon. Koperdasin magamistuppa koos oma sokolaadiga.

''Haljuu?'' Küsisin toruotsas. ''Elaire, kus sa oled juba! Sul on tööintervjuu!'' Karjus mu sõbranna Maarit teises otas. ''Oota misasja..?'' Ütlesin ja mõtlesin samas, mis toimub. ''Idioot oled või, see on su ainus võimalus tööle saada!'' Karjus Maarit. ''Jaajajah, ma tulen!'' Ütlesin ja hakkasin korralike riideid otsima.

Sekundite pärast sain aru et mu käsi oli üleni sokolaadiga koos. ''Fakk!!!'' Karjusin kõvasti. ''Mis seal toimub?'' Kysis sõbranna teises otsas. ''Ei ma sõin sokolaadi!'' Karjusin. ''Purjus oled või?'' Kysis sõbranna aru saades mu hääletoonist. ''võibolla natukene?'' Vastasin talle küsimusega pühkides käsi öökapi peal olevasse majapidamispaberisse.

''Elaire, sa ei tohi purjus tulla siia!'' Kaebas sõbranna. ''Panen natuke lõhnaõli, ei nad tunne mingit haisu!'' Ütlesin ning peale vestlust panin toru ära ja hakkasin kiirelt tegutsema.

Minu 'võibolla' tulev töökoht asus pilvelõhkujas, mis oli 110 meetrit pikk. Tormasin suurest klaasuksest sisse kiiresti, ning jooksin otsides lifti. Pidin minema 14 korrusele. Joostes kõvasti, tormasin ma järsku kellegile otsa. See oli umbes 16-17 aastane pubekas, kes oli riietunud stiilselt ja nägi välja nagu ta oleks pärit rikkast perest.

''Vaata ette kuhu jooksed loll!'' Ta karjus mulle. Mina poolpurjus loomulikult hakkasin vastu. ''Kuule sina tattnokk, sinuvanused minule ei mölise. Äkki vaatad ka ise ette kui kõnnid kusagil, mitte ei uimerda siin keset teed!'' Karjusin talle vastu.

''Purjus oled või?'' Ta küsis mult, saades aru et olen joonud. ''Jaa, mis siis kui olengi!'' Karjusin nii et terve esimene korrus kajas. Töölised jäid vaatama mind kui lolli. Keerates ümber, ma kõndisin vastu plakatit ja kukkusin maha. Tõustes püsti ma vaatasin poisile otsa. ''I'll be watching you.'' Ütlesin talle halva inglise keelega näidates talle näpuga otsa. Poiss hakkas naerma, mina ei teinud sellest välja ja jooksin liftini.

Jõudes neljateistkümnendale korrusele nägin Maaritit. ''Hei Maarit!!'' Karjusin talle ja lehvitasin käega. Jooksin tema juurde koperdades. ''Mida sa teed? Veidike piinlik ei ole et sa siin karjud ja jooksed ümberringi!?'' Küsis ta mult vihaselt. ''Ära nüüd, naljakas on ju!'' Ütlesin talle vastu.

''Nali naljaks, sa pole enam 15 aastane.'' Maarit ütles. Minutid kulusid ja oligi minu kord minna intervjuule. Nad küsisid mult imemaalimate küsimusi. Nagu näiteks 'Rääkige mulle endast' või 'mis on sinu tulevikuplaan' ''. Küsimusi oli lihtsalt liiga palju. Vastasin need ikkagi ära, ning ma paistsin meeldivat bossile.

Nad pidavat valima nendest kõikidest töötegijatest 7 keda nad võtavad siia. tööle Neil siis läheb suht kaua aega. Seega mina otsustasin külastada esimese korruse kohvikut. Üllatus, üllatus, sattusin jälle selle pubekaga kokku. ''Sa vist tõsiselt jälitad mind.'' Poiss ütles.

''Ei, ma tulin kohvi jooma, või noh, mis sinusugune pubekas ikka teab asjadest.'' Ütlesin talle sarkasmiga. ''Niipalju tean et su terve pluuse on täis sitta.'' Ta ütles mulle ja hakkas jälle naerma. Vaadates enda pluuset, see oli üleni sokolaadiga koos. ''Kurat küll!'' Karjusin ja võtsin letilt serveti, ning hakkasin pluuset hõõruma. Poiss ikka naeris kõrval ja vaatas mind kui lolli vanamutti.

/Kas jätkata või mitte?

Suured kallid nendele,

kes jõudsid esimese osa ära lugeda.

ROHELISI (; ./