# Tagasi Metsa, Edasi Tähtede Poole # 2

22.02.2012

26, Таллин, Эстония

2. PEATÜKK MIS TOIMUB ?

Olin terve öö sellele mõelnud, mis siin toimub . Mets ei jäänud ka kuidagi vaikseks. Ma isegi kuulsin , kuidas ema hommikul tööle läks .. Ma ei saanud üldse uinuda, see asi ei andnud rahu.

Järsku käis ukse kell.. Kes see kül on ? kell on alles 8:33 ! Ma jooksin alla ja avasin ukse, see oli ... BRANDON ?

''Mis sa siin teed ?'' küsisin üllatunult

''Caroly rääkis ...'' alustas ta juttu

'''Kurat, kas tal väga suur suu ?'' küsisin kurjalt

''Asi on selles, et see oli elu ja surma küsimus ja selle tõttu pidi ta seda rääkima mulle'' seletas poiss ja ma kutsusin ta sisse

''Seletaks mulle keegi mis toimub ?'' küsisin poisilt

''Ma ei saa veel aga luba mulle, et sa hoiad metsast eemale !'' palus poiss mind ja võtis mu käe oma kätte vahele

''Miks ma peaks ? Sa oled koguaeg mu vastu nii tõre olnud ja nüüd ... ?'' rääkisin ma segaduses olles

''Igal asjal oma aeg .. Kül sa teada saad !'' ütles poiss ja lahkus

Ma ei saa aru mis toimub .. Ma olen nüüd oma kodu vang .. Ohkasin ning sulgesin oma toa ukse ja vajusin mööda seda istukile

''Mu elu on peapeale pööratud'' nuuksusin vaikselt

''Kõik pole nii hull'' ütles voodil istuv Caroly

''Kuidas sa siia said ?'' küsisin ehmunult

''Sellel pole tähtsust'' ütles ta naeratades

''Miks sa ütlesid talle ?'' küsisin kurvalt

''Sest see on tema jaoks väga tähtis'' vastas tüdruk

Me rääkisime veel pikkalt ja siis ma uinusin...

Kui ma ärkasin oli väljas hämar ja külm, Caroly oli läinud ja rõdu uks oli lahti ja toas oli jahe.. Panin ukse kinni ja ronisin tekki alla.. Ma vedelesin seal päris pikkalt. Kuulsin kuidas rõdu uks lahti läks. Algul ma ehmusin aga teesklesin magajat.

Keegi istus mu voodi äärele ja paitas mu pead ..

''Ma luban sulle, et ma ei lase sinuga midagi juhtuda !'' sosistas Brandon

''Juba siis kui ma su isa nägin teadsin, et sina oled see õige aga kahjuks ei päästnud ma su isa selles sõjas !'' juttustas poiss..

''Sa oled kõik mis mul on !'' ütles poiss tehes mulle otsa ette musi ning lahkus samamoodi nagu tuli aga uks jäi lahti jälle..

Nii, et Carolyl oli õigus, selle teadmine tähendab talle palju .. OOT OOT.. Mis ta mu isa kohta ütles ? Kurat kust ta teab teda ? Mis asja, meie ja kuulume kokku ?? Mida asja, mis sõda ?

MIS TOIMUB ?

Ma hingasin sügavalt sisse ja välja .. Nii nagu Caroly ütleb on igal asjal oma aeg ! üritasin ennest selle lausega maha rahustada. Panin rõdu ukse kinni ja käisin pesemas, otsisin omale riided ja tegin end korda..

Läksin uksest välja .. Fakk.. ma ei tohi metsa ! Istusin treppile lootes, et keegi tuleb ja vastab mu küsimustele.. Peagi astus puude vahelt Amber, Caroly, Mike, Nick ja Brandon .. Brandonit nähes lõi nägu särama

''Saaksime rääkida ?'' küsis Amber

''Sees .. ?'' jätkas ta lauset ning ma noogutasin ..

Liikusime elu tuppa ja istusime maha ..

''Kõik ei ole nii kerge nagu sa arvad ..'' alustas mu kõrval istuv Brandon, kellele ma olin kaissu pugenud ..

''Asi tiirleb , ümber minu kaitsmise, ümber mingi sõja milles hukkus mu isa ja enam ma ei tea midagi ..'' avasin oma suu

''Ooo, keegi teab päris palju .. Kui sa poleks Brandoni hingesugulane siis ma koksaks su maha !'' ütles Amber mürgiselt

'' Misaasi ?'' olin segaduses

''Meie sugustel on oma hingesugulased .. Meie kambast olen ma kõige vanem ja ma olen see juht ning ma leitsin su juba viis aastat tagasi ... Ma ei teadnud veel kes ma olen aga ma teadsin, et sa oled minule loodud !'' seletas Brandon ja tegi mulle otsa ette õrna musi

''Mei pole aega kudrutamiseks, kui meid ähvardab ära süüa üks suur kajakas !'' karjus Amber

''Rahune maha !'' õiendas Caroly taga

''Ei kavatse !'' kisendas ta vastu

''Istu ja ole vait !'' ütles Brandon karmilt ja ta oli sekundi pealt istunud ja vait jäänud

Ma vaatasin poissi suurte silmadega ja ta ainult naeratas ja vaatas mulle otsa

''Mis asi meid tahab ära süüa ?'' küsisin uuesti

''Fööniks, kui täpsemalt'' vastas Mike

''See on siuke ilus kirju linnuke'' ütles Nick ja itsitas

''See pole nalja koht !'' ütles Brandon karmilt ja Nick jäi koheselt vait

See mida Brandon tegi oli nii jube, see hirmutas

''Ooota, mis mu isast sai ?'' küsisin järsku

''Su isa on maetud siia lähedale metsa, huntide kalmistule'' ütles Caroly

''Mis asja ?'' küsisin ehmunult

''Aitab tänaseks , sa oled niigi palju teada saanud !'' ütles Brandon vaikselt

''Ma olen õnnelik, et sa täitsid mu palve ja ei roninud metsa'' ütles Brandon hiljem kui olime kahekesti jäänud.

''Millegi tõttu miski pani mind sind kuulama'' ütlesin vaikselt

''See ongi nii, sa oled veel inimene ja ma saan sind mõjutada, kui sa enam seda pole siis saa saad ka mind mõjutada.. Sa oled nagu teine juht karjale'' ütles poiss

''Kas ka mina saan teie suguseks ?'' küsisin ehmunult

'''Kui sa 18 saad siis see kõik algab ja kestab pool aastat umbes siis saad sõtta astuda meiega aga kui sa sured, suren ka mina .. nii on looduse reeglid !'' ütles poiss

''Aga kui sina siis .. ?'' ei jõudnud ma ennast lõppetada

''Isane sõltub rohkem emasest, nii et sina jääksid elama'' seletas poiss

'' Kas ma saaks ka teada, kes te olete ?'' küsisin poisilt

''Hundid'' vastas ta peale pikka mõtlemist