Minu lilleke õitseb kuskil kaugemal,
kuhu minna ei oska ja ma ei saa.
Kuid igatsen loodan ja ootan ma siin,
et ükskord see tee,tema juurde kord viib.
Päevad masendust täis ja hinges on tusk,
vahel kadumas lootus ja tume on usk.
Sest üksinduse deemon on vallutamas mind,
oma pääsuteed otsin ehk ootan ma Sind!
Väga kaunis ;)
Tänan Sind Sõbrake! *YES* *ROSE*