Vaikne öö on tasa jõudnud,
katnud nüüd kõik pimega.
Päev on igavikku langend,
öö on saabunud imega.
Istun trepil,puhkan mõtteid,
kuukiir paitab pilguga.
Taga õues,vaikses paigas,
kassil silmad vilguvad.
Vaikne öö,mu mõtteid kammib,
üle maa ja taevalae.
Meenutused möödunt ajast,
löövad jälle lõkkele.
sulgija löpeta,sa oled nii eba meeldiv ,kibestunud vanahärra. No miks sa hindad köiki negatiivselt ja pritsid öelust . On parem,kui unustad päevikute lugemise,sest sinusugust söpra ei soovi kyll keegi.Muuda end,ei ole veel hilja! *OK*
On see sulija üks rahuolematu pildita tegelane,kes leiab teiste vaid vigi,ise ei julge piltigi üles panna,va argpüks,aga kraaksuma!