Sina! Ära irvita, kui ma loen

sulle kõige kauneimaid ridu.

Nendes on elu, mis sisaldab

õnnestumisi ja sageli ka vigu.

Mina pole süüdi, et need

read on naljakad ja vabad –

on ju kogu elu vältel ees

meil vabad teed ja lukutabad.

Kas sa ei tunne siis ära,

et iga salm minu suust

kõlab kui võetuna sinu igast

päevast, ööst ja muust.

Ma loen veel ja sina kuula.

Püüa vahel natukegi süveneda,

siis ehk mõistad, mida tuua

võivad luuleread, püüdes tõsineda. 

Нравится 3