Sinu ilu ei saa patta panna.

Sa armastust ei tnne täna veel.

aega mulle veidi juurde anna, siis räägib sinust lõpuks armukeel.

Sind oma kõrval näen ma igapäev,sa mulle sõbraks, elu koosluseks.

Kuid julm on elu ja ka tänapäeva, ei südant sundida saa kaaslaseks.

Iga päev, iga tund, mul hinges valusam,on kurbust täis minu sisemus ja süda.

Päev täis igatsust ja ootust olla ilusam miks küll praegu ma pean kuulma ainult seda.

Ma tahan täna olla armastatud mees, tahan juba homme pakkuda sul õnne.

Kas kedagi võib olla minu teel seal ees,kas on keei punund pesa minust enne.

Olla tahan sulle kaaslaseks eluteel,tahan kaitsta sind ja õnne sulle tuua.

Seda kõike ei saa ma üksi täna veel,homme üheskoos me võime selle luua.

On päevi päikest täis ja pilviseid,lahedaid ja nutuvõrust halle.

Neid õhtuid muusikas,nii talviseid,istun,on pilk suunatud vaid talle.

Nõnda külmalt vaatab ta must mõõda,tantsule läeb esimesest viipest.

Miks neid pilke mulle ta ei saada,osa saan vaid tema mürgirüüpest.

Iga päev, iga tund, mul hinges valuam.

Uhkelt päeval kaaslasena kõnnib, pilk nii malbe, õnnesärast tulvil.

Õhtul sõnades ta mulle prõmmib,hinge määrib põletaval salvil.

Üheks ainsaks hetkeks vajad sa mind,üle saama masendusest suurest.

Et ma ei laseks põhja minna sind,vaid saad lendu tõusata minu juurest.

Iga päev, iga tund, mul hinges valusam

Нравится 1