Mu aknalaual avas silmad sinilill ...
ta juured päästsin eile külmast pargimullast,
et erk ja puhas õis kui taevakuld
võiks mind sel märtsipäeval teretama tulla.
Ma meie aega kõverpeeglis näen -
kalendris punanumber mustaks teha kästi ...
kuid märtsi kaheksas on siiski naistepäev !
Ma iseendal surun kätt. Ka nii on hästi.
Sest seni, kuni endast lugu pean,
võin musta päeva muuta kaunilt ebamaiseks.
See ongi pidu minus eneses - ja tean,
et jumal hästi tegi, luues minu naiseks.
Ei imesta et su mõtted märtsis ilm ka seal praegu.
ju ikka veel ja tänud.... :-) :-) :-)