Sa tulid kui täiesti võõras,
käes leekivpunane roos ,
kuid millega tutvust saab mõõta ,
kaua selleks peab olema koos

Ühel päeval võõrast saab tuttav,
vahel sõber kuid hoopiski võõrdub,
elu kahjuks me ümber on ruttav ,
tuttav möödub, kuid tundmatu pöördub

Peatub hetk ja ma selgelt näen
nendes sinistes silmades ennast ,
hetkeks puutuvad kokku me käed
möödub hetk, aeg edasi lendab

Aga kripeldus hinge jääb alles ,
kas me kohtume millalgi veel ,
kas öelda ma saan siis sulle
mul sind näha on väga hea meel .

Нравится 3