***
Moes
Moes on ropp luule
Moes on suudlused suult suule
Moes on lennud kuule
Moes on raha loopimine tuulde
Ma ei hooli, mis on moes
Ma ei hooli, mida müüakse poes
Ma ei hooli, mulle reeglid ei loe
Ma ei hooli, nahast välja ei poe.
Ma midagi tõestama ei pea,
ma ise tean mis on hea.
Mul bohhui, kui teen mõne vea,
siis värsist välja jätan selle rea.
Õll,viski ja viin
Õll toob pisara silma,
õll väldib kehva ilma,
õll viib alla keele,
õll teb rõõmsaks meele.
Viski toob naised koju,
viskita sa ära vajud.
Viski loob peo raju,
viskiga sa ümbrust ei taju
Viin viib kiirelt kooma,
sunnib aina rohkem jooma,
ärgates pilt hakkab looma,
uut pudelit minnakse tooma
***
“Hea” sober
Omad on mind reetnud,
mind on jälle üksi jäetud.
Ükskõik mida ma ei tee,
mulle negatiivselt mõjub see
Tundsin kord üht vaest jobu,
ta röövis mult kogu lõbu,
nüüd pidamatta jäigi läbu,
igavesti mäletan ta nägu
Mees röövis minult minu koha,
kurat looks ta raisa maha,
kuid ei saa süda ei luba,
peagi leppinud oleme juba
***
Lõbus rongi laul
Elas kord seal Prantsusmaal,
selle armastuse naiste veini maal.
Üks väga rikutud poiste daam,
kel peatuspaigaks oli bussijaam.
Ta armastas raha hirmsasti,
vajas teda hädasti.
Hind 300 franki tund oli tal,
see olenes kas peal või all
Sõpradele kehtis soodushind,
ta polnud tavaline Pariisi lind
Hästi veedetud sai terve tund
ja tol ööl ei saanud enam und
***
Sügis stress
Aknalaualt vaaatan õue,
kurbus täidab minu hinge,
nukrus otsib teed mu põue,
valu südames on kange
Siiski haiget ma ei saa,
hoian selja sirge,nina ka.
Väliselt on kõik nii kuis peab,
teised ei aima ei tea
Miski kripeldab mul rinnus,
viimse rahu röövib mult
Tunne on kui silmas pinnuks,
iseendal loon nüüd jalad alt
Taaskord leian üles õige tee,
rõõmsaks muutub peagi meel.
Mängu tuleb kelmikas keel,
sõit võib jätkuda elureel.
***
Narkomaani lõpetamata lugu
Ma võtsin kõvast võlgu
nüüd olen elule jäänud jalgu
mind pole kellelegi vaja,
magan õues kui ei saja
Ei saa elada ilma rahata,
olen narkar ei taha salata.
Raha sulab kui lumi mu käes,
doosita mööda ei lähe päev
Automakid mu põhiline toit,
töötan enne,kui koidab koit.
Kraami eest saan vaid mõne soti,
pärast laksu see enam ei koti.
Olen pilves ei jaga matsu,
kõik keerleb,käib ringi,
võõrad pildid täidavad mu silmi,
nagu näidataks mõnd sajusmultfilmi
Undamise peale ärkan üles,
leian end kauni arsti süles.
Just pääsenud olen sura suust,
mulle võimalus antud on uus
Mulle sustiti verre adrenaliini
tõrjumaks välja mürgist heroiini.
Nüüd rahulikumalt võin hingata,
suurenenud lotus koomast ärgata
Sünged pilved keerlevad pea kohal,
uus tähendus on nüd rahal.
Küsimus seisneb mu elus,
meelekohalt juba on valus.
Võlad kasvanud on üle pea,
mida teha,või öelda ei tea.
Silme ees virvendamas näen pilti,
kantpea näpib laskevalmis kolti….
***
Ma ei tõuse üles
Ma ei tõuse ules,vaid
Leban voodis.
Ma ei liiguta,aga ei
Maga ka.
Leban vaikselt
Tahan puhata
Mõtteid sadu keerleb peas
Ma ei mõtle
Vaid lihtsalt olen
Ja mõted keerlevad ikka peas
Pilk tummalt lakke puurib
Ma ei vaata,aga
Silmad on lahti
Ja puurib lakke tummalt pilk
Ma ei tõuse üles vaid
Magan voodis
Mõtted ei keerle peas
Ja pilk ei puuri lakke
***
Kusti esimene süst
Väike poiss on Kusti
ta ei püsi paiga peal.
Täna saab ta süsti
pole saanud elus eal
Hirmust suured on ta silmad.
nutt on kurgus,väljapääsu pole
Pilt mis avaneb on hirmus kole,
nutt saab valla ,vesised on silmad
Arsti suu see kisub muigele,
Kusti hoogu lisab ruigele.
Midagi pole parata,
protseduuriga tuleb alata
Kusti püksid rebadele laseb,
ta teeb nii kuis arst käseb
Hambad ristis ootab sutsu,
ütleb arstile tehku ruttu
Arst saab poisi rutust aru,
Kusti rohkem teda ei palu
Süst välgult tehakse ära,
poiss kiirelt tõstab kära
Uks paukudes välgatab kinni,
Kusti tagasi ei vaata
Vaid Ema rüppes jätkab jonni
palub mitte tagasi saata
Ema poissi rõõmsalt lohutab,
teda julgelt julgustab
Oht on möödas aastad viis,
arsti juurde minna tuleb siis
***
Imelik tunne
Mul rinnus on imelik tunne,
mis ei lase suikuda unne.
Ma magada ei saa,
hing tahaks justkui lennata
Rind pulbitseb ja keeb,
südame alt soojaks teeb.
Mõtted vaid koonduvad talle,
kingiks vaid naeratuse mulle!
Oh ja ah hing kinni jääb,
mil koidab homne päev,
kui kokku saavad me käed
ja teed mu juurde näed
Su põskede õrn jume.
Soe öö,pime nii sume.
Kauem oodata ei malda,
paat meid ootab jõe kaldal
Oh mis häda puhkeb torm,
tõusen üles ilme morn
See oli vaid unu uni uni,
ei muud kui sulav lumi
***
Õhetus
Õhetus kattis su põske.
Ilm väljas ehk liig rõske?
Su huuled kogu aja vaikisid,
ainult kahvatu roosalt läikisid
Kadunud oli rõõmus jume,
meel paistis sul sünge ja tume,
silmadest puudus heatahtlik sära.
Kes röövis sult selle ära?
Me pilgud kordagi ei kohtunud,
su külmusest olin kohkunud.
On ennegi nii juhtunud
sinuga,see pähe ei mahtunud
Ära palun ole nii morn,
mana näole naeratus lahke,
hea tuju ukseda valla tehke,
kui kohtume taaskord
***
Viis õlut
Viis õlut ei midagi mud,
ma ei andnud kellelegi suud,
ihtsalt jõin ja vaatasin,
peo lõppu ootasin
Need õlled hakkasid nii pähe,
jooksin pidevalt peldiku vahet,
tõestasin oma joomise tahet
pärast millegil ei teinud vahet
Tõesti midagi ju ei juhtunud,
see teistele pähe ei mahtunud.
Õll oli juba ära lahtunud,
ning kõik teised olid lahkunud
Nagu vits vette ma kadusin,
kui kättemaksu adusin.
Tegin kiirelt sääred,
mustaks said püksi ääred
Fuck off mida ma riimin,
paberile sõnu asjata liimin.
Ise olen peadpidi joobes,
miski tõesti pole kombes
Ah fuck see pole õige,
kaines peaga on üle kõige.
Head ööd ja adjöö,
selle riimi ma kingin teile,
te räpased naised,
oh mõnud ebamaised.
Kuid ma ei lähe lõksu
pekske või andke laksu
***
2.Jaanuar
On saabunud uus talvekuu,
väljas möllab torm,
ja puhub kõle tuul.
Istun toas ilme morn.
Külm on võtmas võimust,
nõudmas taga oma õigust.
Tahab aknad härmatada,
tahab uksed külmutada
Viskan koldesse jäätunud hagu,
soendamaks kangestunud nägu.
Põu ikka tunneb nukrust,
taga igatseb kevade algust.
***
Mets
Ma tunnen metsa kutset,
ma kuulen tema halt.
Ma kuulen vaikset nuttu,
mis mulle kostab salt.
Puud kõik surnud lehetud,
mustad kännud paistavad,
raagus oksad halba haistavad.
Oksad kõik surnud lehetud
Väikesed varblased
Istun vaikselt ja nukralt,
mu pilk puurib tühjusse,
olen vajunud mõttesse.
Käsi vaid liigub üle pea,
kratsib sealt et oleks hea.
Ärgates oma mõtete seest,
leian uue maailma slime eest.
See pimestab, ärritab mu silmi,
väikesed varblased vudivad ringi
Комментариев пока нет.
Будь первым - напиши свой комментарий.