Tihti ütleme "Ei armasta," aga hinges jooksevad meil pisarad. Tihti üleme "Vihkan," aga ainult selleks, et ise usuksime seda. Tihti ütleme "Hüvasti," ise aga lootes seda inimest veelkord näha. Me ütleme "Mine ära," et inimesed ei näeks meie pisaraid. Me ütleme "Mitte kunagi," kuigi teame, et see juhtub veelkord. Me ütleme "Olen sinust üle saanud," kartes tunnistada oma tundeid. Me ütleme "Ma kustutasin ta telefoni numbri ära," kuigi mäletame seda peast. Me ütleme "Meie vahel on kõik läbi," kuigi kõik alles algab. Me ei ütle "Armastan," sest kardame kuulda vastust. Me palume, et meid üksi jäetaks, kuigi vajame tuge. Me loodame, kuigi enam pole mingit võimalust. Me ootame midagi, mis ei jõua meieni mitte kunagi.

Нравится 5