Kuidas pildistada? Valguse iseloom.

Valguse iseloomust tuleneb helendite, tumendite, helkide, varjude tekkimine või kadumine objekti pinnal. See asjaolu avaldab otsest mõju asjade ilmele tulevasel fotol. Iseloomult võib valgus olla suunatud, hajutatud, otsene ja kaudne.　　

SUUNATUD

valgus- sobib hästi vormi ja kontuuri iseärasuste rõhutamiseks. Niisuguse valguse allikas võib olla päike või prozektor, mille valguskiired langevad objektile ühest suunast paralleelsetena. Varjud eseme pinnal ja ka eseme enda vari taustal on väga teravad.　 Niisugune valgus toob hästi esile objekti pinnafaktuuri ja tekitab ka mittepeegeldavatel pindadel helke. Seetõttu ei sobi suunatud　 valgus enamasti peegelduvate pindadega esemete pildistamiseks　　

HAJUTATUD

valgus- saadakse pilves taeva, hajutava kattega valgusti jt suure pinnaga valgusallikatega. Hajutatud valgus tekitab objekti suurtel pindadel ühtlase helenduse, helendusintervall on väike. Seetõttu ei sobi hajutatud valgus kontrasti ja vormide　 esiletõstmiseks, on aga väga vastuvõetav peegelduvate pindade puhul. Kasutatakse ka pinnafaktuuri peensuste varjamiseks, nt　 nahakurdude maskeerimine portree pildistamisel. Niisugust valgust kasutatakse alati siis, kui tahetakse üksikasjade mõju vähendada,　 mistõttu seda kasutatakse edukalt suurte pindade loomiseks fotol.　　

OTSEVALGUS

- on suunatud või hajutatud valgus, mis valgusallikast otsejoones objektile langeb.　 Otsevalgus on kaudsest valgusest　　 intensiivsem ja valgustab objekti kontrastirikkamalt.　　

KAUDVALGUS

- valgustab objekte heledate pindade ja ekraanide vahendusel. Kaudvalgus on alati hajutatud, seega viimase kõige　 äärmuslikum vorm. Kui otsevalguse allika ümberpaigutus muudab objekti ruumilisust, siis kaudvalguse korral jääb niisugune mõju　 peaaegu märkamatuks. Kaudvalgusega võib saada väga palju nüansse

　

VALGUSE SUUND　

Valguse suunast olenevalt on objektid rohkem või vähem ruumilised ningnende pinnal tõstetakse esile või surutakse tagasi faktuuri üksikasju.Valguse suund määritletakse objekti suhtes aparaadi optilisest teljest lähtudes. Eristatakse tagant-, alt- ja pärivalgust.　　

TAGANT

valgus- valgusallikas asub objekti taga, seda kasutatakse siluettkujutise tekitamiseks. Suunatud tagantvalgus põhjustab　 objektil heleda kontuurjoonise, hajutatud valgusega seda tavaliselt ei teki.　　

VASTUVALGUS

- on teatava nurga all suunatud aparaadi poole. Niisugune valgus justkui puudutaks objekti mööda minnes. Objektil　 tekivad enam-vähem ühtlased varjud ning viimastest palju heledam kontuurjoon, nende kontuurhelendite tõttu eraldub objekt tagaplaanist. Objekti aitab veelgi esile tõsta aparaadi poole suunatud täisvari, mis moodustub näiteks maapinnal. Teatud tingimustel　 võib täisvarju osatähtsus kasvada niivõrd, et ta muutub küllalt kaalukaks pildi osaks. Vastuvalguse korral on objekti heledusintervall　 tavaliselt väga suur, mis seab suuremad nõuded särituse määramiseks. Vastuvalgust kasutatakse laialdaselt tumedas tonaalsuses foto　 pildistamisel　　

KÜLG-, ÜLALT- ja ALTVALGUS

- on aparaadi optilise telje suhtes enam-vähem risti. Seetõttu tekitatakse objekti ühel poolel　 rohkem helendeid, teisel aga tumendeid, mis on objekti modelleerimiseks väga jõulised. Ka detailid tuuakse niisugusel juhul hästi nähtavale. Külgvalgus tõstab esile valgusele avatud objekti osad. nt portree puhul rõhutab ülaltvalgus laupa ja nina, altvalguses　　　　 pääsevad aga mõjule silmad, suu ja ninasõõrmed. Puhtal kujul on ülalt-, eriti aga altvalgus portree puhul ebaloomulikud, mistõttu neid　 tuleb kasutada ettevaatlikult. Suunatud külgvalgus sobib hästi arhidektuuri, maastiku ja igasuguse seadmestiku pildistamiseks,　 hajutatud külgvalgus aga portree ja üldse inimese pildistamiseks.　　

PÄRIVALGUS

- suundub objektile aparaadi poolt. Ta surub objekti ruumilisust tagasi, mistõttu esemed tunduvad lamedaina. Varjude　 puudumise tõttu kasutatakse seda sageli heledas tonaalsuses foto pildistamisel. Tavaliselt püütakse pärivalgust vältida

　

VALGUSE JUHTIMINE　

Valguse juhtimisega selle klassikalisel kujul tegeletakse ateljees. Objekti modelleerimisel seatakse üldiselt eesmärgiks varjude saamine, sest　 intensiivse valgustuse korral tekivad helendid niigi. Kui objekt asub kaudses hajutatud valguses ja ka foonil on objektiga samasugune　 heledus, siis võib juhtuda, et niisuguse lameda kontrasti korral jääb ese fotol peaaegu märkamatuks. Seevastu sama ese otseses külgvalguses　 võib pildil esineda ülikontrastsena.　　

PÕHIVALGUS

- domineeriv valgus, mis määratleb tumendite ja helendite põhilised asukohad ning paneb aluse objekti edasisele modelleerimisele. Kõik teised valgused peavad sellele alluma. Põhivalguseks võib olla nii päike kui ka tehisvalgus, välklamp　 kaasaarvatud.　　

TASANDAV VALGUS

- on mõeldud objekti varjudes olevate osade valgustamiseks ning põhivalguse poolt skitseeritu esiletõstmiseks. Normaaljuhul ei tohi tasandav valgus anda märgatavaid varje ega helke ning kujutab endast seetõttu hajutatud valgust. Tasandava　 valgusena võib kasutada päevavalgust ja igasugust tehisvalgust.　　

EFEKTVALGUS

- suunatakse näiteks ruumi seinale või põrandale, et tekitada seal sobiva kuju, värvuse ja intensiivsusega helke, mis imiteerivad välise valgusallika valgusefekti. Ei tohi muuta objektile põhivalguse ja tasandava valgusega antud üldilmet. Seda kasutatakse aktsentide loomiseks　 ning meeleolu tekitamiseks. Tavaliselt rakendatakse selleks kitsa valgusvihuga prozektorit, mis lülitatakse sisse pärast tasandava　 valguse seadmist. Kasutatakse portree pildistamisel.　　

TAUSTVALGUS

- modelleerib tagapõhja. Sellega antakse taustale soovitav tonaalsus ning vajaduse korral luuakse seal ka erineva　 heledusega pindu. kasutatakse ka põhivalgusena siluettfoto pildistamiselAllikas: http://www.prn.ee/margit/abi/valgus.html

Нравится 1