Kuhugi minna ei ole, sest aja sõnad on valjud otsekui iilingud lauskmaal ning nende eest pagevad paljud. Kannatus tuleb ja läheb näoga, mis võõras ja tuttav. Kannatust suudlen su otsaees. Ma ei häbene nutta.
Комментариев пока нет. Будь первым - напиши свой комментарий.
Комментариев пока нет.
Будь первым - напиши свой комментарий.