niii,uus osa siis
Seda kuuldes meenus mulle nii mõndagi oma lapsepõlve mälestustest, mis olid juba mul mälust kustunud... nad ütlesid, et leidsid mu vanaema, kes elab prantsusmaal...tänasin neid ning viskasin telefoni põrandale.
Mulle kerkis silmade ette pilt vanemast naisest, kellel on pikad hallid juuksed, kuigi ta pole väga vana.

Kuid siis hakkas kohale jõudma, et ma pean ju tema juurde sõitma. Võtsin suuna oma toa poole, samal ajal maast üleskorjatud telefoniga helistades oma uurijale.
Kui lõpuks vastu võeti, alustasin:

" Tere. Olen Annely Jõeveer. Te helistasite mõni aeg tagasi, ja ütlesite et leidsite mu vanaema Prantsusmaalt. Aga kuidas ma saan sinna? "
" Tere. Võtsime temaga ühendust, ta on nõus maksma teie lennupiletite eest Helsingisse ning sealt Pariisi. "
" Okei, aga ... mis kell või kuidas ja millal ...? "

Vastust ei tulnud mulle taas pikemat aega, ning ma ei saanud aru, kas keegi üldse kuulab enam mind.

" Halloo? On keegi seal? "
" Jah, vabandust. Teie lend väljub homme õhtul 17.45. Teil on E-pilet, seega ütlete lennujaamas oma nime jne, näitate passi, ja teile trükitakse pilet. Sama on ka Helsingis. "
" Olgu, aitäh. "

Panin telefoni kapile ning võtsin kapi alt välja oma keskmise suurusega koti. See näeb väike välja, kuid sisse mahub üsna palju asju. Mul pole eriti palju riideid, seega ei ole mulle see kott probleemiks. Kell näitas üsna õhtust aega, seega hakkasin kohe pakkima.

Võtsin kaasa pea kõik oma riided, sest mul niivõrd vähe neid on. Panin kilekotti ka oma jalanõud ja panin need riiete hulka. Tõmbasin kohvri luku kinni, viisin selle alla ukse juurde, ning istusin ohates laua taga olevale toolile. Hakkasin mõtlema kõigest, mis homsest alata võib.

" See kõik on nii imelik. Ma siiani ei suuda uskuda, et ma saan näha peale neid pikki aastaid oma vanaema...huvitav milline ta on? Väiksena ma ju mängisin tema juures, mulle tuleb piltidena see meelde.. "

Minu sügavad mõtted peatas telekas, mis iseenesest käima läks. Ehmatasin muidugi ära, kuid märkasin et olin oma käe toetanud puldi peale, ning sellest oli telekas käima läinud.

" Fuhh, ma ehmatasin. "

Kuid telekas oli just suvereporter, ning ma asusin innukalt seda vaatama. Kuid peagi tuli uni peale, ning teadsin et pean puhkama homseks. Panin teleka kinni, pesin hambad, ning soovisin endale mõtteis vaikselt head-ööd.

Hommikul ärgates oli voodist raske püsti saada. Osaliselt sellepärast, et olin alles ärganud, ja natuke sellepärast ka, et ma ei tahtnud ja ei viitsinud tõusta. Mulle tuli meelde, mis täna kõik juhtuma peab, ning see ajas mu täielikult ärkvele.

Läksin pesema, ning peale seda võtsin oma pesemisasjad, hambapasta ning hambaharja ja panin need väikese kotiga riiete juurde suurde kotti, mille olin alla viinud. Sõin hommikust ning läksin toidupoodi, et osta endale päevaks natuke näksimist.

Kuid peagi oli põnev õhtupoolik käes, ning mul tuli vaikselt lennujaama poole hakata liikuma. Lennujaam oli Tallinnas,
seega pidin veelgi varem minema hakkama. Helistasin oma onu sõbrale, kes elas läheduses, ning küsisin kas viimane saaks mind lennujaama viia. Ta oli nõus ning lubas mind peagi peale võtta.

Kuid nii nagu see kõik alates lennujaamast Prantsusmaani vanaema juurde juhtus, poleks ma ealeski ette kujutanud. See oli lihtsalt uskumatu...


Meeldis? igatahes,taaskord palun: PALUNPALUNPALUNPALUN KOMMIGE KUI TE LOETE! Suuured tänud kigile kes kommivad / loevad. Päikest

Нравится 8