Mul oli siuke tunne nagu keegi oleks mulle just noaga südamesse löönud.

Ma ei suutnud seda vaadata ning jooksin lihtsalt minema nii et pisar oli silmas. Ma ei mõelnud tol hetkel üldse kuhu ma lähen ja mis minust saab. Ma tahtsin lihtsalt eemale saada. Lõpuks kui ma jooksmise lõpetasin, avastasin ma et olen kuskil võõras kandis, kus ma pole varem käinudgi. Ma läksin istusin lähima pargi pingi peale ja lihtsalt nutsin seal. Mõeldes et miks just minuga peab nii juhtuma. Ma jäin sinna samma pingi peale magama. Õnneks oli väljas veel üpris soe.

Ma ärkasin hommikul sellepeale üles, et keegi togis mind.

Kuulge see on nagu laste park. Minge magage end kuskil mujal kaineks : ütles mingi võõras naise hääl.

Ma olin kohkunud sellepeale ning ei jõudnud midagi vastatagi. Eks ma hakkasin vaikselt liikuma, ma ei teadnud ise ka kuhu. Vaatasin telefoni pealt kella ning märkasin, et Marko oli mulle vähemalt 30 korda helistanud. Ma mõtlesin tükk aega kas helistada talle või ei aga sisi ma lõpuks ikkagi võtsin telefoni ning valisin ta numbri. Telefon kutsus.

Anna kallis kus sa küll oled, ma olin su pärast nii mures, kui sa haiglast kohe tagasi ei tulnud : tuli paanikaliselt Marko suust välja.

Ma... ma nägin sind selle tüdrukuga koos : ütlesin talle vaikselt.

Anna kallis, see oli mu ex ning mul pole ta vastu enam ammu tundeid : ütles Marko .

Ma ei tahtnud seda üldse uskuda.

Aga miks te siis kallistasite niimoodi ? : küsisin kiirelt ja kindlalt.

Ta tahtis minuga ära leppida ning ma polnud nõus. Ma rääkisin talle sinust ning ta soovis meile kahele õnne. Ja ta tahtis mult veel viimast kalli saada. : ütles Marko oma tegusid vabandades.

Ma ei tea kas seda uskuda või mitte. : ütlesin pisar silmas.

Kui ma ei oleks sinu üle hull ja ei armastaks sind, kas ma oleksin siis sulle nii palju helistanud ja su pärast nii palju muretsenud. Ma oleksin juba peaaegu politseisse helistanud. : ütles ta.

Nu jhm : vastasin ma.

Aga kus sa siis oled ? Ma tulen sulle kohe empsiga järele. : ütles Marko .

Ausalt öeldes ma ei tea kus ma olen. Ma pole siin varem käind. Siin on mingi lastepark. Ning ma tulin üle raudtee siia. : ütlesin.

Okei, ole seal kus sa oled, ma arvan et tean kus sa oled. Ma tulen otsin su üles, isegi siis kui pean terve Tallinna läbi otsima. : tuli Markolt vastuseks.

Nu okei, näeme siis : ütlesin ja panin toru ära.

Ma istusin ja ootasin tükk aega seal pargis. Ning muutusin murelikuks juba. Ma ei julgenud ära ka liikuda. Aga lõpuks võtsin julguse kokku ja liikusin umbes samat teed tagasi kust ma tulin. Varsti tuli juba tuttav tee ning oskasin tagasi Marko juurde minna. Tee peal proovisin Markole helistada aga ta ei vastand mu kõnedele enam. Mõtlesin et proovin veel viimast korda ning telefon võeti vastu aga seda ei teinud Marko vaid mingi tüdruk, kes ütles et Marko ei saa hetkel rääkida ning pani toru ära. Ma olin šokeeritud ning liikusin ikkagi Marko poole kuna ma ei tahtnud järjekordset ööd väljas veeta.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
vabandan kui lühike osa ja kui kirjavigu on :)

Нравится 7