kuidagi tuim tunne on...
Nagu oleks minust välja voolanud
kogu elujõud...
ning ma ei sa isegi enam aru,
kas on see kurbus või valu,
mis mind täitunud on...
viimased päevad mu elust on
olnud lihtsalt kohutavad...
ning läbielatud shokk
ilmutab ennast korduvalt.
ma ei suuda teha muud kui süüa ja magada..
see ei ole normaalne.
kõik lihased valutavad.
ning mul on suur masendus..
ning peas vaevab küsimus,
kas Siia ma jõuda tahtsingi?
paratamatult olen oma mõtete ori.
Kui ma vaid suudaks unustada..
Siis läheks ka paremaks.
Ei õnnestu....
Surm,haigus,keerulised suhted,tüli ja...
ja armastus,mis on salajane ja valus.
Väga valus. See teeb mulle haiget kõige rohkem.....
Ning ma küsin endalt aina Miks?
MA kardan.tõesti kardan..
Kas läheb üldse kunagi paremaks???
KAs minujaoks tõuseb veel kunagi päike??
ning kas suudan ma olla jälle õnnelik??
keegi ei oska sellele vastata...

Нравится