Mäletad ,kuidas sa naeratasid mulle esimest korda?Mina istusin pingil,sina istusid ukse juures ja naeratasid.Selles naeratuses oli midagi mis jäi.Sa meeldisid mulle,ma otsisin sind kõikjalt,paljud pidasid mind veidi rumalaks,aga ma otsisin sind ikka.Ja leidsin.Kas võib olla veel suuremat õnne,kui naeratuse leidmine....Siis ma märkasin,et sa naeratad teistele samuti kui meulle.Sellest ajast sai sinu naeratus mulle hoopis teistsuguseks,selles oli nagu pettust.Pettust läbi naeratuse,mille ma vaid endale määratuks mõtlesin. 

Нравится