(¨`·.·´¨)*
..`·.¸(¨`·.·´¨

)
Ärkan ühel täiskuu öösel , tõusen , riietun , lähen koridori.Vaikselt avan ukse , astun pimedusse , jalutan mööda radu , kus kunagi pole käinud. Kuulen hääli , mis kostavad metsast ning hirm on mul üpriski suur , kuid sellest hoolimatta jalutan ma edasi , ning äkitselt keegi kõnetab mind. See oled Sina kuuvalgel ööl , Sina kes mind petsid. Kuid sa pole üksi, kaasas on Sul võõras tüdruk , kel nii ülbe pilk. Sa kõnetad mind jällegi kuid ma ei vasta , ma kõnnin edasi . Kuid mitte mööda radu , ma ekslen keset metsa ning pimedust. Jõuan tühjale lagendikule , kus kasvab pikk rohi. Keset lagendikku paistab üks vana raagus puu , istun sinna maha , ning leian ühe kildudeks löödud pudeli. Killud on laiali laotatud , võtan ühe killukese , mis paistab päris terav , ning tõmban üle oma randmete. Ma näen oma verd , see on tuli punane. Nüüd heidan ma puu alla pikali , ning vaatlen kuud ja tähti. Valu ma ei tunne , tunnen ainult kuidas mu elu minust välja voogab. Sulen silmad , kuid miskipärast kuulen ma jällegi Su häält. Näen sind kaugel , Sa jooksed mu poole. Seekord tuled sa üksinda , kuid kui Sa minu juurde jõudsid , olin ma juba Surnud. Sa leidsid ainult minu verega kirjutatud sõnad .

 

Нравится