Et kes olen?! Vahel olen kui valge kajakas Kes lendab tormise mere kohal kaugel silmapiiril Ja otsib kohta kuhu peatuma jääda Et puhata ja tunda end jälle värskena Kajakas,kes leiab vahest mõne üksiku kala - Elada on ju vaja... Vahel olen kui päike Särav ja soe Hingelt suur ja samas olemuselt nii väike Täis meeletut hellust ja valgust Tahaks,et kõigil siin ilmas oleks hea Ja ei vaata kunagi kurbust enda sees... Vahel olen kui kuu Veidi külm ja kauge Kuu mille ümber särab küll palju tähti Kuid mina tahaks kumada vaid sellele ühele... Vahel olen kui tuuleiil Mis õrnalt kohiseb su kõrvus Sasib su juukseid Vallatleb puudelatvades ja laulab unelaulu väikestele lindudele Tuul mis uitab üksi aasal Tuul mis tahaks sinugi kaasa haarata ja hoida... Vahel olen kui pehme rannaliiv su jalgade all Veidike kuum ja veidike torkiv Aga meeldivalt mõnus et teda igatseda kui ta su talla alt kaob Rannaliiv mis joonistav vagusi Ehitab torne Ja pudeneb su käest kui peod avad... Vot olengi selline... Unistav Mõtlik Veidike omapärane Vahel väga kurb Vahel piiritult õnnelik Vahel üksik kuigi mu ümer on palju inimesi Vahel liigagi sõbralik - terve maailma sõber Olen jah selline Olen rahul et olen Ja tahangi

Нравится 3